Keskerakonna fraktsioon: vabadusvõitlejaid tunnustav dokument ei esinda täielikult läänelikku demokraatiat
Teisipäevasel riigikogu istungil ei võtnud Keskerakonna riigikogu fraktsiooni kohapeal viibinud 24-st liikmest 18 liiget osa Eesti vabadusvõitlejaid tunnustava avalduse hääletusest. Delfi avaldab järgnevalt Keskerakonna fraktsiooni arvamust esindava Aadu Musta sõnavõtu riigikogus vastuvõetud avalduse kohta.
Keskerakonna fraktsioon palus selle avalduse analüüsimise ettevalmistamisega tegeleda minul kui ajaloolasel ja ma jäin selle asjaga natuke jänni. Esmapilgul võib tunduda, et täna vastuvõetav deklaratsioon räägib ajaloost. Nii see päriselt ei ole. Ajalugu on karm ja keeruline asi. Selle mõistmiseks üsna lihtsakoeline dokument midagi olulist nagu juurde ei annagi. Mida meil on lisada sellele, kuidas Lennart Meri juba ammu rääkis, et Teine maailmasõda ei olnud eestlaste kodusõda, et inimsusvastased kuriteod on aegumatud, kuid vennaviha mitte? Või mida lisada 85-aastase vabadusvõitleja kirjale, kus ta eile kirjutas, et Teine maailmasõda oli Eestile peale sunnitud sõda ja me sõdisime erinevatel vaenupooltel üksteise vastu sundvaenlastena? Teine maailmasõda oli ühe väikese riigi ja rahvuse suur tragöödia, mis ei tohi kunagi korduda.
Aga samas ei ole see ajalooküsimus, sest muidu peaksime hakkama rääkima tunduvalt mitmekihilisemast pirukast. Peaksime hakkama rääkima sellest, et oli okupatsioon, ja võib-olla isegi midagi hullemat, kui sellest kujunes annekteerimine või annektsioon jne. Aga ajaloolased teavad, et enamikust deklaratsioonidest ei saa kunagi hinnanguid mitte hinnatava objekti kohta, küll aga saab teavet hindajate kohta. Selleks deklaratsioonid on ja kindlasti on ka sellisena deklaratsioonil oma väärtus. Ajalugu peab teadma, aga selles ei saa ju elada.
Niisiis tuleb vaadata seda deklaratsiooni ka tänase päevapoliitika pilguga ja siin on nii plusse, millest pidulikus toonis tahaks ju rääkida, kui ka miinuseid. Neist vist võib ka rääkida. Siit kõnetoolist on korduvalt juba välja öeldud ühte vana head tõde, et parlamendis üldiselt hoidutakse igat sorti deklaratsioonidest. Parlamenditöö on teine. Mina ka hoidun. Ma hoidun täna refereerimast mõnda meie parlamendis hurraaga vastu võetud varasemat deklaratsiooni, mis tagantjärele vaadatuna tundub üsna vigasena, eriti kui selle teksti võrrelda samale dokumendile pakutud ja maha hääletatud parandusettepanekutega.
Ega täna vastu võetava dokumendi tekkimine ja allakirjutamine ka päris lääneliku demokraatia mallide järgi käinud. See käis just nii, nagu meil Eesti parlamendis on kombeks ja jõukohane. Korrektne olnuks ilmselt nendelt, kellelt allkirja küsiti, küsida ka osalust dokumendi ettevalmistamisel, aga seekord läks lihtsalt teistmoodi.
Arutasime deklaratsiooni oma fraktsioonis ja jõudsime järgmiste arusaamadeni. Leidsime, et kindlasti on sellel deklaratsioonil oma väärtus selleks, et elu ja tööd selles suunas edasi viia. Kindlasti need inimesed, kes on pühendanud oma hinge ja ihurammu oma riigi taastamisele ja hoidmisele, väärivad tunnustust. Kindlasti on meil igaühel oma perekonnas, suguvõsas inimesi, kellest me täna selle kaudu räägime – nii ka minul. Mõtlen oma vanaisale, kes sõdis Eesti vabaduse eest ja oli Vabadusristi kavaler.
Arutasime ka seda, et nendel inimestel ei ole puudu mitte ainult tunnustusest, paljudel neist on puudus ka parematest elamistingimustest. Ja ma loodan, et need Riigikogu liikmed, kes saavad deklaratsioonist innustust ja tuge, kavatsevad neid inimesi tulevikus mitte ainult sõnades tunnustada, vaid just nimelt selles suunas ka praktiliste sammude kallal edasi töötada. Nad omavad moraalset õigust ja ka moraalset kohustust selle seaduse või deklaratsiooni poolt hääletada. Veel leidsime, et kindlasti peaks selle deklaratsiooni poolt hääletama need, kes peavad vajalikuks elus tehtud vigu parandada, teha vigade parandusi, olgu siis tegemist enda või teiste vigadega. Poolt peaksid hääletama need, kes ei taha, et Euroopas Eestit väikeseks ja tigedaks natsiriigiks peetakse, aga just sellistest suundumustest on ju välisdiplomaadid meile kahjuks rääkinud.
