“Euroopa Liit ei ole riskivaba, kuid veelgi riskantsem, kui sinna astuda, on sealt välja jääda,” kirjutas Kreitzberg (pildil). “Kui me Euroopaga ei ühine, langetab Euroopa Liit nagunii meid puudutavaid otsuseid.”

Kreitzberg nentis, et Eesti ei saa elada rahvusvahelises isolatsioonis ning meie peamiseks kaubandus- ja suhtlemispartneriks jääb Euroopa nii või teisiti. “Parem siis juba selline, mida me ise mõjutada saame,” kirjutas ta.

Mikser tsiteeris enda poolt kaks aastat tagasi Eesti Ekspressis kirjutatut: “Olen veendunud, et eitav otsus euroreferendumil oleks rumalaim poliitiline otsus, mida Eesti algaval kümnendil võiks langetada. Eriti traagiline oleks meie majandus- ja julgeolekupoliitilisele tulevikule see, kui Läti-Leedu samal ajal euroliidule “jah” ütleksid.”

Endine kaitseminister lisas, et kui võiks toona kirjutatule midagi juurde panna, siis asendaks vaid sõna “kümnend” sõnaga “sajand”.

“Olen ka Keskerakonna aseesimehena veendunud, et jah-otsus euroreferendumil on olulisem kui mis tahes Eesti poliitilise liidri või erakonna võimulepääs,” jätkas Mikser. “Veelgi enam — liitumisotsus on isegi tähtsam kui see, kas Keskerakond või mõni muu Eesti partei kümne aasta pärast veel eksisteerib.”

Ta lisas, et liitumisest loobumise negatiivsed mõjud on kindlasti hullemad kui mis tahes senise iseseseisvusaja poliitilise väärotsustuse tagajärjed. “Kui ütleme “ei”, saab Eestist oma regiooni ainus “iseseisev” kääbus,” kirjutas Mikser. “Meist ühele poole jääb Euroopa ühes Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga, teisele poole Venemaa. /---/ Kindel on see, et meie nõrgenenud positsiooni üle rõõmustavad need, kes meile head ei soovi. ”

Mikser meenutas, et Keskerakonna 1997. aastal vastu võetud II programm nõudis valitsuselt intensiivsemat koostööd Euroopa Liiduga saavutamaks Eestile võimalikult head lähtepositsiooni euroühinemiseks.

Ta viitas ka Keskerakonna ja Reformierakonna koalistioonileppele, millele Edgar Savisaar Keskerakonna nimel eelmise aasta jaanuaris alla kirjutas ja mis ütles, et koalitsioon viib lõpule ettevalmistused ja läbirääkimised Eesti ühinemiseks EL-iga, pöörates seejuures erilist tähelepanu Eesti rahvuslike huvide kaitsele.

“Nendes kahes dokumendis, millest esimese on heaks kiitnud Keskerakonna kongress ja teise volikogu, ei teinud me kindlasti nalja,” jätkas Mikser.

Kreitzberg lükkas ümber mitu eurokriitikute väidet ja kinnitas, et EL on ja jääb iseseisvate rahvusriikide ühenduseks, mitte ei saa liitriigiks. “Kui ma kuulen ja loen sageli esinevat Ivar Raigi, siis näib, et lugupeetud professor esitab EL-i pähe karikatuuri, mille näojooned sarnanevad ühe teise liiduga, kust me tulime,” kirjutas ta.

Keskerakond teeb otsuse eurorefendumisse suhtumise kohta augusti algul toimuval kongressil.