Peeter Ernits, Olga Ivanova, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul ja Vladimir Velman ühinesid riigikogus opositsiooni saadikutega ning katkestasid häältega 45:40 valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. lugemise.

See tähendab, et enne sügist see eelnõu parlamendis arutusele ei saa tulla, tegelikkuses vajub see valitsuse idee aga vaikselt riiulisse tolmuma, kirjutas ERR.

Kolmapäeval riigikogus oli ette teada Reformierakonna, EKRE ja Vabaerakonna vastuseis omandireformi reservfondi kasutamiseks kirikutele raha andmiseks. Nii näiteks meenutas Reformierakonna eelmine esimees Hanno Pevkur, et selle reservfondi eesmärk oli seotud omandireformiga seotud probleemide ja okupatsioonikahjudega.

"Kas keegi siin saalis on vastu, et kirikutele raha anda? Ma usun, et mitte. Kui on riigil võimekus ja võimalus kirikut aidata, siis loomulikult tuleb kirikut aidata, aga see ei saa toimuda nii, et kehtiva õigusega minnakse vastuollu, et valitsus tuleb kokku ja ütleb, et anname omandireformi reservist; siis tuleb õiguskantsler ja ütleb, et kuulge, see on seadusevastane ja isegi põhiseadusevastane. Ja siis leitakse, et kui on seadus ees, siis saab ju seadust muuta," oli Pevkur terav ning ütles lõpetuseks: "... kui valitsuskoalitsioonil on soov kirikutele raha anda, siis tuleb leida selleks legaalne viis, mitte väänata kehtivat õigust".

Ent paljudele üllatuseks liitusid opositsiooniga peaministripartei, Keskerakonna mitmed parlamendisaadikud.

Heimar Lenk alustas: "See seaduseelnõu läheb parlamendikultuuri ajalukku kui üks häbiplekk. ... me ei saa võtta ära raha Maarja Küla lastelt, haigetelt lastelt, kes on jäänud elurataste vahele, ja anda see raha kiriku katuse parandamiseks."

Peeter Ernits jätkas: "... santi ei paranda miski. Isegi kui me palkame maailma kõige paremad meikarid, kes teevad talle suurepärase meigi. Sant jääb sandiks! Ja sellisel kujul ei saa mina seda eelnõu mitte kuidagi toetada, kuigi, ma rõhutan taas, kirikule tuleks raha anda, Nigulistele jne, aga omandireformi reservist igal juhul mitte."

Ja lõpetas Oudekki Loone: "... kui mõnikord juhtub, et mingisuguse reformi tulemusena keegi saab paratamatult pihta, kellelgi on halvem, siis üks õiglane riik kompenseerib selle pihtasaamise. Sest see on ohverdus. Sundüürnikud tegid ohverduse selle nimel, et meil oleks see riik, et meie siin saalis üldse saaksime mingeid seadusi vastu võtta. Ja sellepärast selle raha kasutamine millekski muuks kui neile tehtud ebaõigluse korvamiseks on minu arvates alatu."

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et eelnõu läbikukkumises on süüdi hoopiski Reformierakond.

"Praegune valitsus oli jõudnud viimaks väga olulisele kokkuleppele kirikute esindajatega. Kuigi mure on olnud aastaid üleval, pole ükski varasem valitsus lahendust olukorrale pakkunud. Väga kahju, et Reformierakonna eestvedamisel see töö eelnõud katkestades nulliti ja justkui leiti, et riik peaks kirikutega kohut käima," kommenteeris Sarapuu.

"Tõepoolest, ka kuus keskfraktsiooni liiget ei pidanud saalis eelnõuga jätkamist võimalikuks. Saan aru, miks hääletus oli mõne meie liikme jaoks isiklikult keeruline, sest aastaid on lahendamata olnud sundüürnike küsimus, mille jaoks fond algupäraselt loodi," andis Sarapuu omapoolse selgituse kuu ekeskerakondlase tegevusele, kes peaministri ja parteijuhi kiuste eelnõud ei toetanud.