"Okupatsiooni mõistet kasutatakse poliitilise retoorika osana. Pole ühtegi ametlikku dokumenti, milles oleks fikseeritud, et 1939. ja 1941. aastal Eesti territooriumil aset leidnud sündmused oleks olnud okupatsioon. Jah, sellest räägitakse, aga juriidiliselt pole ükski riik seda kinnitanud," rääkis Velman kindlal toonil raadiosaates, milles rida asjatundjaid arutas Balti riikide koostöömemorandumit ja okupatsioonikahjude hüvitamist Baltimaadele. Velman lisas, et kasutab okupatsiooni mõistet jutumärkides ning tema arvates oleks ajalooliselt täpsem määratlus annekteerimine.

Peale selle on Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) Velmani sõnul okupatsiooniusku radikaal, kelle poliitika teeb Eestile halba. "Tundes meie justiitsministrit, kes seda teemat tõstatab, ja kes kuulub radikaalsete konservatiivide ridadesse... Tean, et see noormees tõesti usub, et Venemaa peaks panustama "okupatsiooni" hüvitamisse," kirjeldas Velman Eesti poliitilist olukorda ja kinnitas, et on kindel, et selline poliitika ei tule kasuks Eesti ja Venemaa suhetele ning viib ka pingeteni Eesti ühiskonna sees.

Velmani telefoniintervjuu järel kinnitas stuudiosse kutsutud ajaloolane Boris Sokolov, et okupatsiooni toimumine on siiski Balti riikide ametlik seisukoht. "Faktiliselt on kõik Baltimaad okupatsiooni tunnistanud. Baltimaade iseseisvus ei tulnud ju tühjast kohast, vaid nad taastasid oma iseseisvuse," sõnas ta. Saatejuhi märkusele, et Venemaa ei ole selle määratlusega nõus, vastas Sokolov, et see ei puutu asjasse. "Venemaa asi ei ole siin midagi arvata. See on Eesti, Läti ja Leedu siseasi," sõnas Sokolov. Ajaloolane jätkas Velmani ajalootõlgenduse teise valgusesse panemisega: "Annektsiooni ei saa olla ilma okupatsioonita. Selleks, et mingit territooriumi annekteerida, tuleb ta kõigepealt okupeerida ja seda nende mõistete nii Euroopa kui ka Venemaa tähenduses."

Saadet saab täismahus vaadata-kuulata siit.