Lisaks käsitleti konverentsil ka pensioni kogumissüsteeme. Eestis ei mõelda pensionile kuigi pikalt enne pensionile jäämist ja kohumist alustatakse hilja. "Täiendavat kogumist alustatakse hilja ja kogutakse vähe," märkis Indrek Holst SEB pangast. "Sel määral kogumisest ei piisa, et soovitud pensionini jõuda. 83 protsenti elanikest ei ole teadlik, kui suurt pensioni nad tulevikus saama hakkavad. 43 protsenti säästab mingil määral," tõi Holst välja.

Kuigi Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppiku sõnul panustab Eesti riik suhtes SKP-sse pensionisse kordades vähem kui enamik Euroopa riike, on punkte, kus Eesti näitajad on Euroopa keskmisest kõrgemad.

"Näiteks vanemaealiste sügav materiaalne ilmajäätus on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Samuti sissetulekute ebavõrdus ning elanike suhteline vaesuslõhe on üle kuuekümne viie aastaste inimeste seas meil Euroopaga võrreldes madalam," märkis Leppiku. "Lisaks elab Eestis kõige enam tööl käivaid pensionäre, mistõttu on ka tööelu kestus Euroopa Liidu riikidest keskmisest pikem," ütles Leppik.

Konverents toimus täna Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Konverentsi korraldes Keskerakond.