"Okupatsiooni mõistet kasutatakse poliitilise retoorika osana. Pole ühtegi ametlikku dokumenti, milles oleks fikseeritud, et 1939. ja 1941. aastal Eesti territooriumil aset leidnud sündmused oleks olnud okupatsioon. Jah, sellest räägitakse, aga juriidiliselt pole ükski riik seda kinnitanud," rääkis Velman kindlal toonil saates, milles rida asjatundjaid arutas Balti riikide koostöömemorandumit ja okupatsioonikahjude hüvitamist Baltimaadele. Küll aga oli Eesti Velmani arvates annekteeritud.

Velmani telefoniintervjuu järel kinnitas stuudiosse kutsutud ajaloolane Boris Sokolov, et okupatsioon on kinnitust leidnud juba selle näol, et Balti riigid mitte ei loonud, vaid taastasid oma iseseisvuse. Samuti täpsustas, et selleks, et kedagi saaks annekteerida, tuleb kõigepealt tema territoorium okupeerida.

Delfi arupärimisele, kas ka Velmani koduerakond tema sõnadele alla kirjutab, vastas Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk eitavalt. "See ei ole Keskerakonna ametlik seisukoht. Velman viitas annekteerimisele, mida ei saa olla okupatsioonita — nagu selgitavad ka ajaloolased. Nii annekteerimine kui ka okupatsioon on tõsiasjad, mis on aset leidnud," kinnitas ta.