Keskerakond tahaks neljarealiste teede ehitamiseks laenu võtta
Avalduse ettekande pidas majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni nõunik Peeter Kadarik. Ta tõi välja, et Eesti põhimaanteede neljarealiseks ehitamisest on räägitud aastakümneid, kuid endiselt on see töö tegemata. „Autojuhid, kes sõidavad Tartusse, Pärnusse või Narva, teavad, kuivõrd tavapärased on paraku ohtlikud möödasõidud ja liiklusohtlikud olukorrad, mis võivad lõppeda traagiliselt. Meid on Eestis liiga vähe, et lasta sel olukorral jätkuda,“ rõhutas ta ettekandes.
Riikliku taristu areng kannab endas mitut lisandväärtust – ehitus elavdab meie majandust, linnade aeg-ruumiline vahemaa väheneb ning liiklusohutus suureneb. Volikogu kiitis valitsuskoalitsiooni otsust teha 135 miljoni euro suurune taristuinvesteeringute programm, millega panustatakse sel ning järgmisel kahel aastal suur hulk vahendeid meie põhimaanteede ning rongiliikluse arendamisse.
„Näiteks Tallinn-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Lisaks nähakse ette Tallinn-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimine, mille jaoks eraldati 15 miljonit eurot,“ tõi Kadarik välja.
Keskerakonna volikogu avaldus: Ehitame tee tulevikku!
„Eesti põhimaanteede neljarealiseks ehitamisest on räägitud aastakümneid, kuid endiselt on see töö tegemata. Seesugune suutmatus peab lõppema ning inimeludega riskimine jäägu minevikku. Autojuhid, kes sõidavad Tartusse, Pärnusse või Narva, teavad, kuivõrd tavapärased on paraku ohtlikud möödasõidud ja liiklusohtlikud olukorrad, mis võivad lõppeda traagiliselt. Meid on Eestis liiga vähe, et lasta sel olukorral jätkuda.
Eestis tuleb lähimate aastate jooksul valmis ehitada neljarealine maantee nii Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva kui ka Tallinn-Pärnu vahel. Aprilli alguses saavutas valitsus kokkuleppe järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia osas, mille raames leiti rahastus kogumahus Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu tarbeks ja seda ilma, et selleks oleks pidanud vähendama muid teetöid.
Riiklike põhimaanteede areng peab olema prioriteet ning eesmärgi saavutamiseks ei tohi karta ka laenu võtmist. Majanduslikult tasuvate investeeringute jaoks täiendava kapitali kaasamine annab tugeva panuse jätkusuutliku majanduskasvu tagamisse. Seega on laenuraha toel põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine kasulik otsus nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Tegemist on investeeringuga, millest saavad kasu ka meie lapsed ning lapselapsed.
Kindlasti ei tohi jätkuda eelmise valitsuse praktika, kus ehitati põhimaanteid teiste teede arvelt. Kui 20. oktoobril 2016. aastal kinnitati riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020, siis eraldati ka Kose-Ardu-Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamiseks täiendavaid vahendeid, kuid oluliselt vähem kui tarvis. Liiklusohutuse tagamiseks suure liikluskoormusega Tallinn-Tartu maanteel ajatati teedevõrgu säilitamise ja kattega taastusremondi mahtusid ning teede hooldamise kulusid. Seeläbi on kannatanud just väiksemate teede kvaliteet. Kruusateede mustkatte alla viimine peab jätkuma senisest suuremas mahus.
Riikliku taristu areng kannab endas mitut lisandväärtust – ehitus elavdab meie majandust, linnade aeg-ruumiline vahemaa väheneb ning liiklusohutus suureneb. Kiidame valitsuskoalitsiooni otsust teha 135 miljoni euro suurune taristuinvesteeringute programm, millega panustatakse sel ning järgmisel kahel aastal suur hulk vahendeid meie põhimaanteede ning rongiliikluse arendamisse. Näiteks Tallinn-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Lisaks nähakse ette Tallinn-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimine, mille jaoks eraldati 15 miljonit eurot. Tegemist on Tallinna ja Haljala vahel ainsa lõiguga, mis ei ole neljarealine. Sel sajandil on teelõigul hukkunud 12 ja saanud vigastada 42 inimest.
Peame oluliseks, et kõik Eesti erakonnad avalikustaksid juba sel aastal oma visiooni Eesti põhimaanteede tuleviku kohta. See võimaldab inimestel teha 2019. aasta Riigikogu valimistel oma teadlik valik.
