On levinud hulk müüte sellest, mis saab Keskerakonnast peale Edgar Savisaare taandumist erakonna tüüri juurest. Ennustatakse eesti ja vene poliitikute tülliminekut, vene valijate lahkumist mingisse vene erakonda või vene valijate kojujäämist, kui armastatud Edgarit enam valimisnimekirja tipus pole.

On raske mõista, millel need müüdid põhinevad, sest tõenäoliselt ei muutu peale Savisaare lahkumist mitte miski ja venelased valivad endiselt ülekaalukalt Keskerakonda.

Asi on selles, et Eestis pole enam vene poliitikat väljaspool Keskerakonda. Sotsiaaldemokraadid tegid kaks korda tõsise katse haarata ka vene valijaid ja pidid mõlemal korral valama kibedaid pisaraid, sest venelased jäid Keskerakonnale truuks. Pole mingit põhjust arvata, et sotsidel järgmistel kordadel paremini läheks. Teiste suuremate erakondade toetus venelaste seas on marginaalne, aga nemad isegi ei ürita eriti.

Kunagised vene erakonnad on hääbunud, ainsana tegutseb selles nišis veel Vasakpartei, mis sai üle Eesti kokku 764 häält. Seda hoolimata sellest, et nende lubadused olid palju radikaalsemad, nad lubasid 800 eurost pensioni, sõjardite tiibade kärpimist ja kodakondsuse nullvarianti.

Georgi Bõstrov, Vasakpartei üks esinumbreid, on valitsenud Maardu linna juba mitukümmend aastat ja ta võidutses seal ka viimastel kohalikel valimistel, aga riigikogu valimistel sai ta isegi oma kodulinnas neli korda vähem hääli kui Jüri Ratas.

Eesti poliitika on rahvuslikult lõhestunud. Venelased hääletavad peaaegu eranditult Keskerakonna poolt ja kõik ülejäänud erakonnad (peale Vasakpartei) saavad oma toetuse suures ulatuses eestlastelt. Mõned eestlased saavad ka Keskerakonnas kandideerides palju venelaste hääli ja mõned venelased saavad eestikeelsete erakondade nimekirjas kandideerides edukalt tegutseda, aga nad on erandid.

Keskerakonna tohutu ülekaal venelaste seas tähendab, et poliitikast huvitatud venelastel pole mõtet minna teistesse erakondadesse, sest vene hääled on vaid Keskerakonnas. Suurima potentsiaaliga vene poliitikute kogunemine just Keskerakonda aga võtab vene valijalt ära ka valikuvõimaluse, sest kui vene valija tahab toetada vene poliitikut, siis on tema jaoks parimad või lausa ainsad valikud Keskerakonnas.

See pole mingi Eesti omapära, et rahvusvähemuse liikmed toetavad valimistel oma parteid. Igal pool Euroopas, kus on piisavalt suured rahvusvähemused, on neil ka oma erakonnad, mille poolt hääletab oluline, tihti aga ka väga ülekaalukas osa rahvusvähemuse liikmetest. Näiteks Belgias on flaame ja valloone enamvähem võrdselt, mistõttu on seal kaks täissuuruses parteisüsteemi prantsusekeelsete ja hollandikeelsete inimeste jaoks. Eesti Keskerakond on erandlik võibolla vaid selle poolest, et Keskerakonnal on endiselt omajagu ka eestikeelseid valijaid.

Keskerakond on olnud valimistel edukas, mistõttu on raske näha, miks peaksid sealsed vene poliitikud lahkuma, et teha mingi väike ja paratamatult praegusest Keskerakonnast palju marginaalsem vene erakond. Kõik, kes on tahtnud, on Keskerakonnast ammu lahkunud.

Samuti on raske näha põhjust, miks peaksid vene valijad jääma valimispäeval koju, kui Savisaart enam valida ei saa. Valimistulemused näitavad, et peale Savisaare on vene valijate jaoks igati innustavad poliitikud ka Yana Toom ja Mihhail Korb.