Kes peab pseudoprobleemiks, kes mitte: mida arvavad erakonnad IRL-i ideest keelustada burkade kandmine Eestis?

Delfi uuris parlamendierakondadelt, mida arvavad nemad IRL-i esimehe Margus Tsahkna ideest keelata nägu kattev riietus ning missugused on nende muud ettepanekud-mõtted seoses Eestisse tulevate pagulastega. Vastavad Hanno Pevkur (Reformierakond), Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Enn Eesmaa (Keskerakond) ja Andres Herkel (Eesti Vabaerakond). EKRE-lt ei õnnestunud vastust saada.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul arutas valitsus pagulastega seonduvat 6. augustil. "Lepiti kokku konkreetsetes tegevustes ja muuhulgas ka selles, et justiitsministeerium analüüsib põhjalikult Euroopa riikide praktikat õigusruumi korrastamisel. Kui vastav analüüs valmis, saab hakata arutama ka võimalikke seadusmuudatusi."

Herkel: Burkaprobleem on tulevikumure

Vabaerakonna esimees Andres Herkel on seda meelt, et nägu katva riietuse kandmine ei kuulu Eesti tavade hulka ja arvestades mõnedes Euroopa riikides tekkinud konflikte võib selline piirang olla otstarbekas. "Sel juhul tuleks vastav regulatsioon kehtestada enne, kui keegi hakkab seda tõlgendama oma õiguste piiramisena. Samas on selline keeld nüansirohke, ta saab eeskätt ikkagi hõlmata siseruume ja eriti õppeasutusi, me ei saa ju ette kujutada, et keelatakse näiteks suusamask. Oluline on pöörata eraldi tähelepanu ka sellele, kui kedagi sunnitakse tahtevastaselt sellist riietust kandma." Herkeli arvates pole kuigi tõenäoline, et "burkaprobleem" kerkib meie ette kohe siis, kui esimesed pagulased tulevad, pigem võib see olla preventiivse sammuna mõistlik mõnd tulevikus kerkivat konflikti silmas pidades.

Herkel ei näe olulist vajadust muuta praegusi pagulastega seotud seadusi, kuid ta toob välja, et kindlasti ei tuleks suurendada sisserände piirarvu. "Tuleb üheselt selgeks teha, et pagulastel ei saa olla sotsiaalseid hüvesid, mis on tavakodanikele kättesaamatud. Ehk õigus töötada ja saada toetusi on võrdsustatud Eesti alaliste elanike õigustega."

Lauristin: Riietuse reguleerimine on pseudoprobleem

Sotsiaaldemokraat ja europarlamendi saadik Marju Lauristini sõnul on sotsiaaldemokraadid alati seisnud võrdõiguslikkuse eest ja seetõttu toetatakse naiste võitlust islamiriikides oma õiguste eest ning äärmusislami kehtestatud konservatiivsete piirangute vastu. "Üks nendest on ka naiste õigus ja vabadus otsustada oma elustiili ja riietuse üle. Teame ju ka juhtumeid, kus äärmusislam, kes sunnib naistele vägivaldselt peale oma näo ja keha varjamist, on samas ka kasutanud neid ära ka enesetaputerroristidena. Selle ära hoidmine, et Eestisse ei saabuks pagulaste sildi all terroristlike rühmituste liikmeid, on tõsine julgeolekuprobleem, mida ei saa lahendada riietumisreegleid kehtestades."

Lauristini sõnul on sotsiaalministri esmaülesanne lahendada praktilised küsimused, mis on seotud pagulastele võimaluse loomisega saada osaks Eesti ühiskonnast. "Riietuse reguleerimine on pseudoprobleem. Peame õppima nii teiste riikide vigadest kui positiivsetest kogemusest ja pakkuma välja uusi innovaatilisi väikeriigile sobivaid lahendusi."

Sotsiaaldemokraadid on välja pakkunud kolm pagulaspoliitika lähtekohta: keel – kool – töö. Eesmärgiks on tagada igale siia saabunud inimesele võimaluse kiiresti leida töö ja vajadusel saada selleks asjakohane ümberõpe. Tööoskuste ja keele omandamine saab edukalt käia käsikäes.

Lauristini sõnul tuleb igale pagulasperele läheneda individuaalselt, tundma nende lugu, avastama nende potentsiaali, andeid ja oskusi, millega nad saaksid kohaliku kogukonna ellu panustada. "On kindlasti neid, kelle hariduslik taust ja kogemused võimaldavad koheselt asuda tööle, kelle õpe ning kohanemisprogramm toimub töökoha kaudu või kes edukalt saavad kasutada meie e-riigi võimalusi. Samas on kindlasti ka neid perekondi, kes esimeses järjekorras vajavad sõjakoledustest üle saamiseks psühholoogilist nõustamist ning elementaarset kultuurilise kohanemise programmi."

Eesmaa: Eestis peavad kehtima ühiselu reeglid

Keskerakonna liige Enn Eesmaa toob välja, et pagulasteemadega tegelevad täna kõik Eesti erakonnad. Kolmel neist on aga valitsemisvastutus. "On loomulik, et enne pagulaste tulekut probleemid kõigil tasandeil põhjalikult läbi arutatakse. Seda rohkem, et pagulasi tuleb tulevikus kindlasti veel ja veel. Paljude riikide kurvad kogemused olgu meile hoiatuseks ja innustuseks nende poolt tehtud vigu vältida."

Eesmaa sõnul tuleb läbi vaatama ning täiendada mitmeid seadusi, sest pagulased tulevad riikidest, mis Eestist suuresti erinevad. Ometi peaks nad ühiskonda sulanduma. "Meie kombeid ja tavasid on tulijate omadega raske võrrelda. Eestlased on äärmiselt leiged usuküsimustes, pagulaste seas on aga neid vähe. Pagulasi peab aitama ja juhendama, nende tervist kontrollima, millega nad eriti harjunud pole. Seadustes tuleb kinnitada, mis on neile ja meile kohustuslik, mis vabatahtlik. Kõige olulise ja üldise juures peab alati meeles pidama, et pagulased on oma soovide, murede ja rõõmudega luust ja lihast inimesed, paljud neist väga väikesed inimesed, kelle elu alles algab."

Pagulaste lisandudes tuleb arvestada nii nende, kui siinse rahva tavade ja kommetega. Kui meile saabub turistina paariks päevaks naisterahvas, kes oma nägu tavatseb kinni katta, võib sellesse Eesmaa sõnul suhtuda liberaalselt. Kui aga on tegemist inimesega, kes hakkab meie kõrval elama ja töötama oleme meie harjunud, et suheldes ka vestluspartneri nägu ja selle ilmeid näeme. Rääkimata vajadusest inimest tarbe korral identifitseerida. Eestis peavad kehtima ühiselu reeglid, mis meile vastuvõetavad. Kodust kaugel viibides peame ju meie järgima sealseid tavasid ja kombeid. Koguni siis, kui oleme seal turistina.