Kes otsustab sündimata lapse elu üle?

Pärast mitmeaastast pausi jõuab riigikokku vana vaidlus selle üle, kas anda verinoortele neidudele ja vaimse puudega naistele täielik otsustusõigus abordi tegemise asjus.

Kirgi tekitanud teema soojendas üles sotsiaalministeerium, kes tahab nii raseduse katkestamise kui ka steriliseerimise puhul muuta ainumääravaks iga patsiendi enda soovi, kirjutas Eesti Päevaleht. “Uus redaktsioon tagab inimõiguste, eelkõige õiguse kehalisele puutumatusele järgimise,” kaitseb ministeerium raseduse katkestamise seaduse eelnõu.

“Seega kaob võimalus tahtevastaseks abordiks, sünnitamiseks või steriliseerimiseks.” Ministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Laine Peedu sõnul peaks eelnõu minema õige pea valitsusse ja sealt edasi parlamenti.

Kehtiv õigus ei reguleeri üheselt abortide tegemist alla 18-aastastele tütarlastele. Osa naistearste leiab, et selleks tuleb küsida kas ema või isa nõusolekut. “Maailma Tervishoiuorganisatsiooni seisukoht on, et arstid peaksid julgustama alaealisi konsulteerima oma vanemate või usaldusväärsete inimestega,” selgitas Peedu.

“Lõppsõna peab aga ütlema laps, kelle rasedus see on.” Alati pole vanemate informeerimine õigustatud, mõnes peres võib see tekitada suuri probleeme ja tuua kaasa pikaajalise psühhoterrori, lisas ta.

Maailmas on Peedu väitel muutunud vaated ka vaimupuudega inimese rasedusele. “Määrav on piiratud teovõimega inimese enda tahe, kolmas isik ei saa tema eest valikuid teha,” märkis Peedu. Seni on eestkostjal olnud võimalus taotleda konflikti korral abordiluba kohtult.

Erinevalt enamikust oma kolleegidest on Ida-Tallinna keskhaigla sünnituseelse osakonna juhataja Ferenc Szirko veendunud, et vanemad peavad oma tütarde rasedusest teadlikud olema. “Vanematel lasub vastutus. Kuigi abort on ohutu protseduur, kus riske on vähe, võib ka õnnetusi juhtuda. Mitte arsti, vaid lapsevanemana tahan selliseid asju teada. Peres tuleb muresid ja probleeme jagada. Küpsem iga ei saabu seoses sünnipäevaga,” rääkis Szirko.

Tema hinnangul ei peaks riik seaduse tasandil isiklikesse suhetesse sekkuma. “Arvan, et vanematel on õigus lapsele kõva sõna öelda, ning ka vastupidi.” Szirko väitel on väga raske sätestada teovõimetute isikute raseduse lõpetamise korda.

“Inimese ajutegevuse kahjustused on erinevad. Siin on erinevad juhud, kus pole häid lahendusi,” sõnas ta. Arsti kinnitusel on Eestis alaealiste aborte järjest vähem. Eelnõu kirjutab täpselt lahti ka raseduse katkestamise tähtajad.

Abordid on lubatud esimesel 12 rasedusnädalal ja erijuhtudel 12.-20. nädalani. Hilisem arstlik sekkumine pole keelatud, kui rasedus ohustab naise tervist; sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus; naise haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist ja kui rase on kas alla 16-aastane või üle 45-aastane.