Euroopa kontrollikoja pressiesindaja Damijan Fišer kommenteeris Delfile, et vastavalt EL-i regulatsioonidele on kontrollikoja eksliikmetel pärast ametist lahkumist järgmised kolm aastat õigus nn üleminekutoetusele.

Need kontrollikoja liikmed aga, kes astusid ametisse alates eelmisest aastast (näiteks Eestit praegu esindav Juhan Parts), saavad muudetud seadusandluse kohaselt sellist toetust pärast ametist lahkumist vaid kuni kaks aastat.

Selle raha eesmärk on avalikus ametis olnutele kindlustada, et teatud aja vältel peale nende ametiaja lõppu oleks nende finantsiline kindlus teatud tasemel tagatud. Seda siis senikaua, kuni nad leiavad samal tasemel palgaga töökoha või kuni nimetatud periood läbi saab, ütles kontrollikoja esindaja.

Samuti on selline süsteem hea, et vältida olukordi, kus tippametnik töölt lahkudes oleks sunnitud kohe tööle asuma mõnda sektorisse või ettevõttesse, kus saab ära kasutada seda infot ja teadmisi, mis sel ametikohal kogunevad või võiks tekkida huvide konflikti võimalus. Ehk et mõneti sarnane eraettevõtetes sageli tippjuhtidele rakendatava konkurentsikeeluga.

Üleminekuhüvitise suurus sõltub aga sellest, kui kaua oli kontrollikoja liige ametis. See varieerub 40-65 protsendi vahel kontrollikoja liikme palgast ning seda võib vähendada, kui nad leiavad makstaval perioodil tulutoova tegevuse.

Presidendi avalike suhete nõuniku Taavi Linnamäe sõnul töötas Kersti Kaljulaid kontrollikojas pisut üle 12 aasta, nii et ta saab seaduse kohaselt iga kuu hüvitist 60 protsenti tema sealsest ametipalgast ja kolm aastat pärast kontrollikojast lahkumist (sest tõenäoliselt Kaljulaid selle aja jooksul samaväärse palgaga tööle ei suundu - toim.).

Seega saab Kaljulaid lisaks ligi 5200-eurosele presidendipalgale ka iga kuu 12 000-eurost hüvitist, kuna Kaljulaidi palk oli kontrollikoja esindaja kinnitusel umbes 20 000 eurot.

Leedu president loobus poolest palgast

Vastavas seaduses on olemas ka klausel, et kui endine kõrge ametnik alustab igakuise üleminekutoetuse saamise ajal tulutoovat tegevust, arvestatakse nimetatud toetusest maha summa, mille võrra tema igakuine brutotöötasu koos üleminekutoetusega ületab enne maksude mahaarvamist töötasu, mida ta sai kõrge ametnikuna. Ehk et kui Kaljulaidi toetus ja presidendi palk (mis on kokku brutos ligi 18 000 eurot) oleksid ületanud tema toonase töötasu (mis oli 20 000 eurot), oleks seda toetust vähendatud. Antud juhul see aga nii pole ja Kaljulaid saab toetuse täismahus kätte.

Õigus üleminekutoetust saada lõpeb seaduse kohaselt ka siis, kui endine kõrge ametnik nimetatakse tagasi ametisse mõnes liidu institutsioonis või valitakse Euroopa Parlamenti, kui ta jõuab pensioniikka või tema surma korral. Uude ametisse nimetamise või Euroopa Parlamenti valimise korral makstakse üleminekutoetust kuni ametisse asumise kuupäevani, surma korral on viimane toetuskuu kuu, mil surm saabus.

Lisaks peab endine kõrge ametnik esitama iga ametist lahkumisele järgneva aasta 1. jaanuaril ning oma varalise seisundi muutumise korral selle institutsiooni juhile, kus ta varem töötas, deklaratsiooni kõikide oma tegevuse eest saadavate tasude kohta, välja arvatud kulude katteks makstavad tasud. Selline deklaratsioon esitatakse "heas usus ning see on konfidentsiaalne".

2009. aastal ütles ametisse astunud Leedu president Dalia
Grybauskaite ära poolest riigipea ametipalgast, mis ulatus 21 000 litini
(6100 eurot) kuus.

Grybauskaite ütles, et pool palka katab täielikult tema vajadused, kuna lisaks riigipea palgale saab ta endise eurovolinikuna iga kuu netosummas 7900 eurot Euroopa Liidu kassast.