Kender soovitab Muti lahti lasta
Kenderil on kahju, et Sirbi nõukogu julguse kaotas. Muti vallandamine oleks tema hinnangul olnud kindlasti kultuurivaldkonnas aasta turundustegu.
“Vaadake ise. Viimati pöörasid inimesed Sirbile nii palju tähelepanu siis, kui tagakaanel ilmus Priit Pärna pilt “Sitta kah!”. Seega — juba praegu on kodanik Urmas Klaas Sirbi tuntuse tõstmiseks rohkem teinud kui Mutt mitme aastaga. Või aastakümnega? Kas keegi mäletab üldse, mis ajast Mutt seal töötab? Ei mäleta? Hmm. Aga kas keegi mäletab, milline ühiskonnale oluline asi on Sirbis lahti sõlmitud või nähtavale toodud? Ei mäleta? OK. Seda saab tegelikult teada intervjuust, mis Mutt Õhtulehele andis. Seega polegi vaja Sirpi lugeda,” leiab Kender.
Sirp ja Vasar oli Kenderi arvates üks tõeliselt ühiskonnakriitiline väljaanne. “Aga siis võeti Vasar ära. Kui enne oli Gin ja Tonic, siis järele jäi ainult Gin. Ja pole enam eriti mõnus. Kibe, sülitama ajab.”
Kirjaniku hinnangul on Muti-sugune mees riigilt palka saades umbes sama sõltumatu nagu Villu Reiljan Urmas Sõõrumaast. “Marionetinöörid on ohtlikud asjad. Need toovad palju pahandusi. Mitte et ma Muti isiksuseomadusi kuidagi halvustaksin, või et Mutt kuidagi eriti sõltuv oleks — ei! Lihtsalt igaüks, kes oma mannetust kohast ja pajukist kümne küünega kinni hoiab ja samal ajal kultuuritegelast mängib, on hale.”
“Ja veel kord — ärge saage valesti aru, asi pole ainult Muti isikus. Mulle ei meeldi Mihkel Mutt ka kirjaniku ja ajakirjanikuna. Mulle ei meeldi ka tema morbiidne naeratus. Mina, nagu iga korralik inimene, võpatan sisemiselt iga kord, kui keegi Mihkel Muti kohta erudiit või esteet ütleb,” märgib Kender.
Ometi tunnistab kirjamees, et vaatamata sellele, et Sirp ei ole aastaid midagi eriti olulist ühiskonnas korda saatnud, on seda ohtlik kinni panna. “Meil on seda lehte vaja. Täpselt sama palju nagu matustel laululehti.”
Juba lehe nimi Sirp ja mustvalge kujundus on Kenderi arvates ühemõtteliselt nekrofiilne.
“Või vähemalt vikatimehele viitav. Kurat, nekrofiiliale eelistaksin ma kas või armeeteemalist gay-esteetikat.”
Mihkel Muti soovitab Kender lahti lasta. “Ja asi mutt. Aitab tühjaksvisisenud õhupalli kunagise hiilguse mälestamisest. Valitagu peatoimetaja kohale mõni noor (ja vananeva nomenklatuuri mängude suhtes ükskõikne) tegelane. Jan Kaus. Jürgen Rooste. Kivisildnik. Juku-Kalle Raid (kelle lehes KesKus on ilmunud ilma riigi rahata kogu iseseisvusaja kirjanduskriitika paremik). Valitagu keegi, kelles on kirge, rõõmu ja jõudu. Keegi, kes armastab seda, mida teeb. Keegi, kes julgeb riigi tõsiselt proovile panna — kui tugev sa oled, riik, millist kriitikat sa oma raha eest talud? Keegi, kes julgeks öelda — ärge rünnake sõnumitoojat, tegelege probleemiga.”
