“See, et tegemist on väljatrükiga, annab kaks võimalust – esiteks, et lugeja on n-ö vanakoolimees, kes soovib näha väljatrükki, kus olulisemad kohad markeriga alla joonitud. Teine variant on see, et puudus ligipääs meilikontole muul viisil, kui sai kirju vaadata ja välja trükkida,” kõneles Kender, kelle sõnul tuleks jälgida ka väljatrüki kuupäevi.

“Tuleks vaadata, kas kuupäevad kattuvad ajaga, mil vastutuse võtnud Ivor Onksion sotsiaaldemokraatide juurest töölt lahkus, et millal väljatrükid lõpevad,” rääkis Kender.

Kenderi hinnangul jäetakse ka kodu- või ka tööarvuti tihti salasõnaga kaitsmata, põhjuseks oskamatus. “Tihti on see tavainimesele liiga keeruline, kuigi IT osakond nõuab. Siis jääb arvuti lahti, ei lähe unerežiimi või ei küsi sealt väljudes salasõna. Või siis tuleb salasõnu nii tihti vahetada, et need on kusagil klaviatuuri all igaks juhuks märkmelehel kirjas,” rääkis spetsialist.

Infolekke teeb võimalikuks tema sõnul ka n-ö sotsiaalne häkkimine. “Keegi ikka kedagi tunneb,” rääkis Kender. “Vaadates inimese taustinfot, selgitatakse salasõna välja, reeglina on selleks midagi väga lihtsat – sünnidaatum, lemmiklooma nimi jne.”