Ken-Marti Vaher Yana Toomile: teid ei süüdistata seadusevastases tegevuses
Siseminister Ken-Marti Vaher selgitas neljapäeval riigikogu keskerakondlasest liikmele Yana Toomile saadetud kirjas kaitsepolitsei aastaraamatus tema kohta ilmunud infot ning tõdes, et Toomi ei süüdistata seadusevastases tegevuses, kuid aastaraamat juhib tähelepanu tema Venemaa kaasmaalaspoliitikat toetavale tegevusele.
Yana Toom esitas aprilli keskel Vaherile kirjaliku küsimuse kaitsepolitsei 2011. aasta aastaraamatus antud ülevaate kohta, mis puudutab vene koolide üleminekut eestikeelsele õppele ning Toomi tegevuse seotust Tallinna abilinnapeana antud kontekstis. Toom soovis siseministrilt vastust, milles seisnes Tallinna vene koolide survestamine esitada Tallinna volikogule taotlusi jätkamaks vene keele õppekeelega ka pärast 2011. aasta septembrit. Samuti soovis Toom teada, milles seisnes tema koostöö Inimõiguste Teabekeskusega.
"Tulenevalt teie järelepärimisest täpsustan alljärgnevalt kaitsepolitseiametilt saadud informatsiooni alusel mõningaid teie tegevusega seotud konkreetseid detaile, fakte ja asjaolusid. Kaitsepolitseiamet on seoses temale seadusega pandud ülesannete täitmisega põhiseadusliku korra tagamisel pidevalt kursis erinevate riigielu valdkondadega, sealhulgas ka teemadega, mis puudutavad Eesti haridusvaldkonna keeleküsimusi. Muuhulgas käsitleb Venemaa tegevust seoses niinimetatud kaasmaalaste poliitikaga ka kaitsepolitseiameti 2011. aasta aastaraamat," kirjutas siseminister.
Vaheri sõnul tuleb aastaraamatus Toomiga seoses ilmunud väljendit "survestama" mõista kui tegevuste kogumit, mis hõlmab endas ametikohast tulenevate ning võimu positsioonilt tehtud üleskutsete ja abilinnapea ootuste avalikku edastamist koolide hoolekogudele nii meedia vahendusel, konverentsidel, seminaridel kui ka koosolekutel. Väljend "koostöö Inimõiguste Teabekeskusega" osundab Vaheri sõnul samaaegsetele ja sisuliselt kattuvate eesmärkidega tegevustele. "Kaitsepolitseiameti aastaraamatus ei väideta, et olete mõjutanud koostöös Inimõiguste Teabekeskusega Tallinna vene koolide hoolekogusid ähvarduste või vägivallaga taotlusi esitama," nentis Vaher.
Siseminister märkis, et Tallinna abilinnapeana laienes Toomile ka avaliku teenistuse seaduse regulatsioon, mille kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Ta tõdes, et teenistuskohustuste täitmisel on teenistuja kohustatud muu hulgas lähtuma avaliku teenistuse eetikakoodeksist, vahendab BNS.
"Teie juhtida oli Tallinna linna hariduse- ja kultuuriküsimused ning üheks kitsamaks valdkonnaks oli kohaliku omavalitsuse koolides riikliku keelepoliitika elluviimise soodustamine. Keeleküsimus on üldpoliitiliselt äärmiselt tundlik teema ning koosmõjus üldise koolihariduspoliitikaga on see kindlasti ka üks muukeelse elanikkonna integratsiooni võtmeküsimusi. Ühelt poolt on riik teinud põhimõttelise otsuse - gümnaasiumihariduse riigikeelestamine, kuid selle elluviimine on suuresti kohalike omavalitsuse ametnike ja koolijuhtide kanda. Seega, oma ametialases tegevuses abilinnapeana oli teil kohustus järgida sealhulgas ka avaliku teenistuse eetikakoodeksi põhimõtet, et ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute ehk seadusandja õiguspäraselt väljendatud tahet," kirjutas Vaher.
Vaheri sõnul sätestab riigikogus vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, et 1997. aastal algab üleminek eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes ning 2011./2012. õppeaastaks õpetataks kokku eesti keeles 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust kursuste arvust. Siseminister tõdes, et Toom oli kohaliku omavalituse ühe tippjuhina vastutav riigi poliitika elluviimise eest.
"Aastaraamatus kirjeldatu ei süüdista teid seadusevastases tegevuses, kuid juhib avalikkuse tähelepanu asjaolule, et toetate oma tegevusega Venemaa niinimetatud kaasmaalaspoliitikat. Venemaa poolne kaasmaalaspoliitika käsituse peamine eesmärk ei ole kultuurilise sideme säilitamine ja kodumaale tagasikutsumine, vaid teatud inimrühmadega manipuleerides nende asukohariigi suveräänsete otsuste võimalik mõjutamine," nentis Vaher.
Siseminister selgitas, et kaitsepolitseilt saadud andmete kohaselt ei tulene survestamine koostöös Inimõiguste Teabekeskusega mitte Toomi üksikutest tegevustest, vaid nähtub kogumina tema avalikest väljaütlemistest ning tegevustest.
Vaher tõi Toomi tegevuse kohta seitse näidet.
Yana Toom osales 26.- 27. augustil 2010 Pirita TOP konverentsiruumis "Aegna" toimunud seminaril "Vene kool Eestis: õigus venekeelsele haridusele ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine". Seminar viidi läbi projekti "Venekeelse hariduse kaitsmise võimaldamine Eestis läbi euroopalike diskrimineerimisvastaste printsiipide kehtestamise ja rakendamise" raames ning seda rahastas fond "Vene maailm" (Russki Mir). Lisaks Toomile osalesid seminaril ka mitmed Inimõiguste Teabekeskuse töötajad, sealhulgas Jelena Karžetskaja.
30. novembrist 1. detsembrini 2010 esines Yana Toom Tallinna kodurahu foorumi teisel päeval sõnavõtu ja presentatsiooniga venekeelse hariduse olukorrast. Vaheri sõnul püüdis Yana Toom seal politiseerida eesti õppekeelele üleminekut ja võrdles keeleteemat "pronkssõduri" teemaga. Vaher lisas juurde ka viite sellel teemal Postimehe võrguväljaandes ilmunud artiklile.
Mullu 14. jaanuaril ilmus Eesti Päevalehes Yana Toomi artikkel "Tallinna vene koolide hoolekogud astugu eesti keeles õpetamise vastu". Artiklis on linnavalitsuse soovitus vene koolide hoolekogudele loobuda eesti keeles õpetamisest. Vaher lisas Toomile saadetud kirjale ka viite kõnealusele artiklile.
Mullu 28. jaanuaril osales Yana Toom Tallinnas Radisson BLU Hotelli Olümpia konverentsikeskuses Inimõiguste Teabekeskuse korraldatud ning fondi Russki Mir finantseeritud konverentsil, mille teema oli "Venekeelne kool Eestis: mitmekeelsus hariduses ja kaasaegsed Euroopa trendid".
Mullu 2. veebruaril osales Yana Toom koos Tallinna praeguse hardusküsimuste eest vastutava abilinnapea, keskerakondlase Mihhail Kõlvartiga Haabersti Vene gümnaasiumis lapsevanemate koosolekul, millel tehti üleskutse esitada Tallinna linnavolikogule kooli hoolekogude poolt avaldusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit.
Mullu 10. märtsil viis Toom Tallinna abilinnapeana Tallinna Juhkentali gümnaasiumis läbi infotunni teemal "Hoolekogude taotlused vene õppekeele kehtestamiseks" Tallinna venekeelsete koolide direktoritele, millest osavõtt oli neile kohustuslik.
Mullu 27. mail toimus Tallinnas Radisson BLU Hotelli Olümpia konverentsikeskuses Eestis elavate Venemaa kaasmaalaste 5. riiklik konverents, mille korraldas Venemaa saatkond Eestis. Päevakavas oli lisaks muule ka vene koolide probleemi poliitilis-õiguslik aspekt. "Esinesite jõulise sõnavõtuga, mille lõpus teatasite, et loodate võitluses venekeelse hariduse eest "kaasmaalaste" toele," märkis Vaher.
Siseministri sõnul väljendas kaitsepolitsei oma aastaraamatus seisukohta, et Yana Toomi aktiivne ja jõuline tegevus koostöös Inimõiguste Teabekeskusega on kogumina vaadeldav kui Tallinna vene koolide juhtkondade ja hoolekogu liikmete survestamine, et nad esitaksid Tallinna linnavolikogule taotlusi vene õppekeelega jätkamiseks ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles.
"Eelnimetatud tegevus on kattuv Venemaa mõjutustegevuse prioriteetidega lähiriikides, milleks on Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine," tõdes Vaher.
Kaitsepolitsei avaldas oma 2011. aasta aastaraamatu tänavu 12. aprillil. Aastaraamat kirjutas Yana Toomi kohta järgmist: "[Eesti keelsele õppele]üleminekuvastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles," kirjutas kapo aastaraamatus.
"Pärast Yana Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Kõlvart jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu," kirjutas kapo aastaraamatus.
