"Siseturvalisuse loomisel on probleemide ennetamine ühiskonnale alati odavam kui tagajärgedega tegelemine," sõnas siseminister riigikogule turvalisuspoliitika iga-aastast vahearuannet tutvustades.

"Aasta-aastalt oleme vähendanud Eestis kuritegevust. Oleme pööranud olulist tähelepanu raske ja varjatud kuritegevuse tõkestamisele. 2012. aastal taastasime Keskkriminaalpolitsei, millega parandasime oluliselt nii korruptsioonikuritegude avastamist kui kriminaaltulu tõendamist ja konfiskeerimist. Keskkriminaalpolitsei 2013. aasta tähelepanu oli suunatud kriminaaltulu jätkuvale konfiskeerimisele ja vastava valdkonna arendamisele, aga ka majanduskuritegude uurimissuutlikkuse tõstmisele," selgitas minister kriminaalpolitsei arengusuundi.

Möödunud aastal tuvastati 163 menetluse käigus kokku üle 7,2 miljoni euro kriminaaltulu. Enim kriminaaltulu arestimisi on seotud narkokuritegevusega, kuid tooni annavad ka maksudega seotud kuriteod, kupeldamine ning rahapesu.

2013. aastal oli liiklus-, tule- ja veesurmade arv pärast Eesti vabanemist väikseim. Sellele on kaasa aidanud liiklus- ja tuleohutusjärelevalve oluline tugevdamine viimasel kahel aastal, samuti ennetusse suunatud raha enam kui kahekordne suurendamine.

Siseministeerium eraldas möödunud aastal ennetuseks ligi poolteist miljonit eurot. Alustati lapsevanematele suunatud noorte riskikäitumist vähendavat teavitusprogrammi Tark vanem, toetati Kiusamisvaba Kooli pilootprojekti ning 2014. aasta algul kõrgendatud riskiga noortele suunatud spordil põhinevat ennetusprogrammi Kickz.

"Oleme andnud selge toe ka vabatahtlike tegevusele. Näiteks leevendasime hiljuti kooskõlastusringile saadetud seadusemuudatuse eelnõuga abipolitseinikuks astumise tingimusi ja muutsime nende tegevuse paindlikumaks. Nii saab abipolitseinikuna ennetustöösse panustada teatud tingimustel ka füüsilisi katseid läbimata. Lisaks suurendasime riigi toetust vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja naabrivalve tegevusele neljakordselt – kui 2011. aastal oli vabatahtlike toetuseks ette nähtud üle 300 000 euro, siis kaks aastat hiljem on see summa juba üle 1,3 miljoni," ütles siseminister.

Siseministeerium panustab ka 2014. aastal jätkuvalt inimelude hoidmisse ning õnnetussurmade ja vigastuste vähendamisse, suunates päästesündmuste ennetusse ligi miljon eurot. Sel aastal jõuavad lõpule ka Häirekeskuse kahe suure projekti ettevalmistused - kaardirakendus GIS-112 võimaldab täpselt määrata abivajaja asukoha, üleminek ühele hädaabinumbrile 112 kiirendab politseinike, päästjate ja kiirabi kohalejõudmist.

"Olen veendunud, et iga inimene saab anda oma panuse turvalisuse kasvatamisele – olgu siis vabatahtlikuna liitudes politsei või päästjatega või lihtsalt inimliku hoolivusega enese ümber toimuvat jälgides ning tähele pannes."