Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda ütles Delfile, et vabadusvõitlejate huvi monumendi vastu ütles välja üks nende esindaja ülekuulamisel. Võitlejad peavad kuju enda omaks, sest kogusid selle tegemiseks raha ja lasid selle valmistada.

Riik lähtub asjaolust, et monument oli oma lühikese Lihula-perioodi vältel riigi maa peal, seega peaks see asjaõigusseadusele tuginedes kuuluma riigile.

Mingit eraldi uurimist, kellele kuju kuulub, Kalda sõnul ei algatata. Monumendi saatus selgub pärast Lihula rahutuste asjus algatatud kriminaaluurimise lõppu.

Monumendi praegune asukoht on endiselt saladuses.

Lihula rahutused leidsid aset eelmise aasta 2. septembri õhtul, kui päästeametnikud tulid politsei kaitse all teisaldama mälestussammast Saksa mundris sõdinud eesti meestele. Teisaldamisvastased inimesed asusid politseisõidukeid kividega loopima, mistõttu sai seitse neist tugevalt viga.

Juhtunu uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse käigus tunnistati kahtlustatavaks neli inimest.

20. augustil Lihulasse püstitatud mälestusmärk asus veel kaks aastat tagasi Pärnus, kuid ka sealt võeti see maha.