Meditsiinidoktori ja Vene teaduste akadeemia akadeemiku Nikolai Ogadžanjani arvutuste järgi on ohtlikem aeg Venemaal kaks nädalat pärast kellakeeramist. Hariliku nädalaga võrreldes suureneb kiirabi väljakutsete arv 12 protsenti, enesetappude arv 66 protsenti ning südamerabandusse sureb kolmveerandi võrra enam inimesi, kirjutab Eesti Ekspress.

Umbes kolmandiku võrra suureneb ka õnnetusjuhtumite arv. Akadeemiku sõnul on küsimust akadeemias ühtelugu arutatud, aga alati leidub keegi, kes on kellakeeramise poolt.

Eestis oli suveaja teema Tartu ülikooli emetiitprofessori, füsioloog Selma Teesalu südameasjaks. Tema aastatepikkuste uuringute põhjal kannatab Eestis kellakeeramisest tingitud tõsiste tervisehäirete tõttu üle 3000 inimese, biorütmi segipaiskamise üle kurdab 85 protsenti elanikkonnast.

Teesalu ütles ajalehele, et on nüüdseks kellateemast eemaldunud. “Inimlik rumalus on piiritu, sellega võitlemise asemel on mul targematki teha,” lausus ta.