Kelam: Eestisse tuleb rajada NATO sõjaväebaasid

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ütles tänasel Hirvepargi kõnekoosolekul, et Eestisse tuleks rajada NATO baasid ja uurimis- või õppekeskus.

“Kas Eesti rahvusriigina jääb püsima, Euroopa Liidus või mistahes mujal, sellele vastus Euroopa Liidu poolt on väga selge: jah, jääb püsima küll. Teine asi on meie valmisolek kaitseks. Arusaam, et meie kaitse on paika pandud NATOga ja et praegu meie põhiline probleem on kuidas oma kaitse hinda võimalikult madalaks kaubelda — see on ohtlik illusioon. NATO ei kaitse meid automaaselt, kui meil endal puudub ettevalmistus ja kaitsetahe,” ütles Kelam.

“Ometi, mis on meile väga tahtis, me peaksime saama siia NATO baasid ja ma pean eriti oluliseks seda, et näiteks Narvas võidaks luua NATO uurimiskeskus või õppeasutus, see näitaks NATO juuresolekut konkreetselt, mitte ainult meie liikmelisuse kaudu,” märkis europarlamendi saadik.

Kelam rõhutas oma kõnes, et “me vajame täna sama võrra sellist kirglikku janu tõe ja õigluse järele, mida ilmutasid esmakordselt avalikult 1987.aasta Hirvepargi meeleavaldusest osavõtnud. Kurjus, vale ja vägivald pole tänapäeva maailmast kusagile kadunud, muutunud on nende kontsentratsioon ja avaldusvormid,” sõnas Kelam.

“Oleme tänases Eestis ning veelgi enam läänelikus maailmas taas laskumas illusioonidesse, nagu oleksid iseseisvus ja julgeolek meile ja me lastele midagi endastmõistetavalt tagatut. Midagi sellist, mille puhul tuleb vaid võidelda meie julgeoleku hinna alandamise eest, et see ei segaks meie mõnusat tarbimist ja kasvavaid meelelahutuse kulusid.

Gruusia hoiatav näide peaks meid sellest lummusest äratama. Kuid enne kui arvustada teisi, on täna meie esmane kohustus taasavastada kõigepealt iseendas Hirvepargi tõde — tunnetada seda tõejanu, mis äratas ja siis vabastas meid algul okupatsiooni valest ning seejärel vägivalla ahelaist. Meie riigi ja rahva ülesanne on viia maailma just see tõde, mis räägib tänastest reaalsetest hirmudest, ohtudest, aga ka võimalustest. Peame äratama need riigid ja rahvad, kes täna neid ohtusid näha ei soovi ning ulatama käe neile, kes veel vaevlevad vägivalla ning vale valitsuse all,” rääkis Kelam.

Ühendus Rahvuslased esimees Tarmo Kruusimäe lausus, et “Eesti kaitsevõime sõltub suurel määral ka edaspidisest rahvusvahelisest lõimumisest ja koostööst. Gruusia näitel võime tõdeda, et väikeriik üksinda ei suuda tagada oma julgeolekut, vaid rahvusvaheline lõimumine ja koostööpartnerite leidmine tagab kollektiivse julgeoleku. Kuigi Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige, tuleb oma riigi kaitsevõime tugevdamiseks alustada läbirääkimisi NATO-ga, et aastaks 2010 alustataks Eestisse NATO baaside rajamist.” “Sellise sammu dikteerib meile Gruusia näitel Venemaa kaasmaalaste kaitse programm,” lausus Tarmo Kruusimäe.

“Väikesed maad ja rahvad pole passiivsed väljad suurvõimude geopoliitilises malemängus, vaid neid mõjustab kultuur, mis aitab üle elada halvad ajad ja juhib omariikluse taastamisele, kui tekivad soodsamad võimalused. Meie kultuuriväli peab olema võimalikult ühtne, kutsun vältima edasist segregatsiooni (“eraldamist”, “lahutamist”) hariduses ja infopoliitikas. Vene noored Eestis peavad saama koolist samasuguse ettekujutuse Eesti ajaloost kui eesti noored, seevastu vastandlikke väärtusi kultiveeriv haridus loob julgeolekuriske,” sõnas oma ettekandes “Kultuur kui rahva endaks saamine ja -jäämine” riigikogu liige Andres Herkel.

Kolonelleitnant Leo Kunnas lausus oma sõnavõtus “et riigikaitses peame me täna sisuliselt keskenduma esmase iseseisva kaitsevõime ülesehitamisele ning totaalkaitsele. Totaalkaitse põhiküsimuseks on, kuidas kaitsta ja hoida elus tsiviilelanikkonda? Võtmetähtsusega struktuurid nagu politsei, päästeamet, omavalitsused jne. peavad olema valmis tagamaks tsiviilelanikkonnale arstiabi, söögi, vee, elektri ehk tagama elanikkonnale minimaalvajadused ellujäämiseks. Täna see süsteem kahjuks veel ei toimi!”