Keisrilõiked on Eestis pea kolm korda sagenenud

Eestis peetakse sünniregistrit aastast 1992, kui keisrilõige tehti kõigist sünnitustest umbes seitsmel protsendil. Praegu toimub 19–21 protsenti sünnitustest keisrilõikega.

Sünnitusabi pole mitte ainult meditsiiniline, vaid ka filosoofiline teema, kirjutab Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Konstantin Ridnõi ajalehes Meditsiiniuudised. Tänapäevase arusaama järgi on tõeliselt hea abi see, mille tulemusena sünnib terve laps ja ka naine jääb terveks. See eemärk koos uuendustega sünnitusabis on keiserlõigete osakaalu suurendanud.

Keisrilõigete osakaalu suurenemise taga on kindlasti ka see, et viimasel 30 aastal on hüppeliselt arenenud loote tervisliku seisundi hindamine sünnituse ajal ehk kardiotokograafia. Loote jälgimise meetodid on praeguseks väga arenenud, mistõttu on sünnitusaegne hapnikuvaegus paremini diagnoositud ja keiserlõikeid võidakse teha selle algusjärgus, kui loode ei ole veel kahjustatud.

Ka on lapsed tänapäeval varasemaga võrreldes suuremad, emad aga mitte, mis omakorda sunnib arste lapsi sageli just keisrilõikega vastu võtma.

Sünniregistri andmetel toovad eelnevalt keisrilõikega sünnitanud naised vaid kolmandikul juhtudel järgmisel korral lapse ilmale loomulikul teel