Keila — elu nagu Hitchcocki õudusfilmis
Sei nentis, et tööstuspargis tegutsevad ettevõtted on olnud kajakahordidega püsti hädas juba aastaid. “Kujutage ette, mis siis saab, kui kajakad lasevad Inglismaale saadetava lauavirna hoovi peal täis — sellist kaupa ei taha ju keegi enam vastu võtta,” osutas ta lindude igapäevastele kahjutegudele.
“Samuti roojavad nad lamekatused täis ja sulgimisperioodil kipuvad vihmade korral äravoolutorud sellest kraamist ummistuma. Kui torustikku mitte puhastada, annaksid katused järele.”
Lindude vastu kõrgtehnoloogia
Viimases hädas oli Entek sunnitud kajakate vastu kasutusele võtma automaatselt töötavad spetsiaalsed linnupeletuspaugutid, mis töötavad vedelgaasiga. Nii kõmatabki üle Keila kolm-neli korda päevas kolmeseerialine pauguvalang, et linde tööstuspargist eemale hirmutada. “Viimastel aastatel on paugutajatest palju abi olnud,” märkis Sei.
Peale tööstuspargi on kajakad võimust võtnud terves kümne tuhande elanikuga linnas, roojates täis nii elumajade kui ka linna esindushoonete katuseid. Väljaheitelärakatest ei pääse ka tänavale pargitud autod. Samuti häirib linnaelanikke sageli väljakannatamatu lärm, mis käib linnas tiirutavate kajakamassidega paratamatult kaasas.
Keila linna pressiesindaja Valmar Vacht nentis, et kuigi kajakanuhtlusega võitlemiseks on nõu peetud asjatundjatega, pole osanud keegi lindude hulga ohjeldamiseks tõhusat meetodit pakkuda.
Kajakaprobleemile lahenduse leidmiseks pöördus linn hiljuti murekirjaga ka Harjumaa keskkonnateenistuse poole. Arvestades tõsiasja, et kajakapopulatsiooni suurenemine ja tegevus võib ohustada kohalike elanike tervist, lubas teenistus asuda linnal kajakate hulka vähendama. Ühe võimalusena soovitas ta linnavõimudel koostööd teha jahimeestega.
Vacht nentis, et kajakate küttimine linnas kui tiheasustusalal oleks aga mõeldamatu ega tule kindlasti kõne alla. “Üks meetod oleks hoonete katuste katmine peenest traadist võrguga, et kajakad sinna maanduda ei saaks, kuid paraku oleks see suhteliselt kallis tegevus,” sõnas Vacht.
Ka Harku ja Saue vald hädas
•• Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht viitas, et asjatundjate arvates võib kajakate rohkusel olla mitu põhjust. “Ühe versiooni kohaselt meelitab neid siia linna lähedal asuv Karjaküla karusloomafarm. Samuti võisid nad Keilasse kolida pärast linna külje all olnud Tuula prügimäe sulgemist ja katmist,” tõi ta välja. “Üks põhjus võib olla ka see, et kajakate tavapärastele mereäärsetele pesitsusaladele on viimasel ajal laienenud inimasustus.”
•• Teadaolevalt pole kajakate pesitsuskolooniaid tema kinnitusel linna piiresse siiski veel tekkinud.
Selleks, et kajakahorde mingilgi moel vähendada ja linnud jäätmete seest naljalt toidupoolist ei leiaks, on Keilas prügikastide suletuna hoidmine muudetud kõigile kohustuslikuks.
•• AS-i Entek juht Jaan Sei märkis, et kajakanuhtlus pole tõsine probleem vaid Keilas — sama häda on maad võtmas ka Saue ja Harku vallas.
