Keemik kummutab radioaktiivsetest seentest tingitud tervisehädad
“Saaremaal seened radioaktiivsust eriti ei näidanud. Me ei leidnud Saaremaalt ühtegi seent, mis oleks rohkem saastatud olnud, kui rahvusvaheliselt kinnitatud tseesiumisisalduse piirnorm 0,6 kilobekrelli ühe kilo toiduaine kohta. Isegi kõige enam saastatud kitsemamplil oli see ligi kaks korda madalam,” rääkis Liiva Meie Maale. “Praeguseks võib öelda, et seened on puhtad. Tšernobõli saaste on mulla pindkihtidest vihmaveega välja uhutud ja Eestis seda enam karta ei ole. Järvepõhjadesse võis tseesiumi koguneda,” lisas ta.
Sõltuvalt seene liigist võib mõnes seenes olla kümneid või isegi sada korda rohkem tseesiumit kui mullas. Liiva nimetas tseesiumi liikuvaks aineks, mille saab seentest neid kupatades välja ajada. “Seeni väga palju ei sööda. Tseesium inimese organismi ei kuhju, see läheb inimesest välja. Luudesse võib koguneda strontsiumi, kuid seda Tšernobõlist palju ei eristunud.” Liiva ei uskunud hästi, et keegi Eestis saastatud seeni süües suri või terviserikke sai. “Inimesed võisid ka seentest endist mürgituse saada.”
Kõige suurema osa Tšernobõli saastest sai Liiva sõnul Ida-Virumaa, eriti ala Narvast Peipsini. Seda tõestas ka Narva ümbrusest korjatud seentest avastatud tseesiumisisaldus. “Tahtmatult sõime samal aastal Ida-Virumaal panni peal küpsetatud rannapungerjaid. Mingisuguseid tervisehäireid me ei täheldanud.”
Radiatsioonipilv, mis liikus üle Eesti Rootsi ja Norrasse, riivas ka Saaremaad, kuid suhteliselt vähe. Kuigipalju sai saastatud Läänemaa ja Pärnu kant. “Hajutatult liikus pilv üle kogu Eesti, nii et isegi Tartus oli saastet tunda. Põhjatuule saabudes kandus pilv Soome kohale ja sealt edasi Pihkva peale, mille tulemusena sai Kirde-Eesti sahmaka,” meenutas Liiva.
