Keeleuuendus lubab edaspidi "kasvõi" ja "võibolla" kokku kirjutada

Emakeele keeleseltsi toimkond võttis eelmisel nädalal vastu kolm olulist õigekirjajaotust.

Muudatused puudutavad nii suure ja väikse algustähe kasutamist, kokku- ja lahkukirjutamist kui ka sidekriipsu kasutamist, vahendas Vikerraadio saade "Keelesäuts".

Kui varem võis ajaloosündmusi kirjutada kas läbivalt suure tähega, kasutada suurtähte esimeses sõnas või puhtakujulise nimetusena kirjutada kõik sõnad väikse algustähega, välja arvatud nimed, siis edaspidi võib ajaloosündmused, ajastud jms nimetused kirjutada väikese algustähega, välja arvatud neis sisalduvad nimed: "külm sõda", "jüriöö ülestõus", "lahesõda", "vabadussõda", "teine maailmasõda", "Tartu rahu".

Teine otsus puudutas määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamist. Nüüd võib kirjutada kokku määrsõnaühendeid, mida juba pikka aega on tegelikult kokku kirjutatud, kuid mis seni olid koolitöös vead. Sõnadeks, mida edaspidi võib kokku kirjutada, on "kasvõi" (enne "kas või"), "justnagu" (enne "just nagu"), "justnimelt" (enne "just nimelt"), "kuitahes" (enne "kui tahes") ja "mistahes" (enne "mis tahes").

Leebemaks muutus ka sõna "võib-olla" kirjutus – varem nõutud sidekriips pole enam kohustuslik ja lubatud on kokkukirjutus ka ilma selleta ("võibolla").

Oluline on ka tähele panna, et varem kehtinud põhimõtete järgi kirjutamist ei loeta uuele reeglile üleminekul veaks.