Keeleteadlane emakeele eksami hindamise süsteemi muudatusest: idee on õige, kuid avalikkuse teavitamine ja selgitustöö oli nigel
Nädala algul teatas nimelt haridus-ja teadusministeerium (HTM), et tuleval kevadel muutub emakeele eksami hindamise kord - enam ei saa funktsionaalse lugemise ülesannetes kaotada punkte õigekirja vigadega. Teisipäeva õhtuks selgus aga, et HTM võttis muudatusettepaneku tagasi.
Tagasivõtmine oli Tenderi hinnangul arukas samm, kuna ettevõtmise selgitamine üldsusele läks nihu: asjaga olid kursis eksami arendamisega seotud keeleinimesed ja -õpetajad, kuid teemat ei arutatud laiemas ringis. "Avalikkusel ei olnud teavet muudatuse sisu ega põhjuste kohta. Emakeel läheb suurele osale eestlastest korda ning seda tuleks otsustamisel kindlasti arvestada," leiab Tender.
Ebaõnnestunud kommunikatsioon
"Kui telekaamera ees küsitletakse kogenud emakeeleõpetajat, kes on võib olla uuenduste emotsionaalne vastaline teemasse süüvimata ning riigiametnikku, kes eesti keele testimise peensustega kursis pole, kuid peaks need üldsusele "maha müüma", siis on tulemus ette teada..." lisas teadlane.
Tenderi sõnul on teemat analüüsitud juba mõnda aega. Uuenduse algatasid keeleoskuse testimise ja hindamise eksperdid TÜ-st ja TLÜ-st. Ekspertide arvates ei tohiks ülesandes, mis mõõdab lugemisoskust ehk teksti mõistmist, hinnata teistsugust kompetentsi - kirjutamist. Kirjutamisoskus ei jää eksamist välja, kuid seda mõõdab teine ülesanne.
"Ehk võiks esitada näite spordist - kahevõistlusest: seal tuleb sportlasel hüpata suuskadega võimalikult kaugele ning teise alana kiiresti suusatada. Hüppel hinnatakse meetreid, suusatamisel kiirust, mis kokku annavadki lõpptulemuse," sõi Tender näite.
"Kui ma kunagi (1970ndate II poolel) põhikoolis käisin, siis hindas keemiaõpetaja oma aine kontrolltöös ka eesti keele ortograafiat ja (sic!) ilukirja. Ma olin väga pahane, et minu keemiatöö oli nigela ilukirja tõttu sooritatud hindele "4"," lisas teadlane.
Funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel on Tenderi sõnul olnud võimalus nendel, kes õigekirjaga ei eksi, teenida kaks lisapunkti. Ühe või paari veaga sai lisaks 1 lisapunkti, neil, kes tegid kolm või enam viga, lisapunkte ei antud. Kuid ülesande eesmärgiks on hinnata teksti mõistmist.
"Praeguseks kogutud teabe põhjal ei söanda ma küll väita, et muudatus oleks eksamit devalveerinud. Kuid nagu ma ütlesin, avalikkuse teavitamine ja selgitustöö oli nigel," leiab Tender.
Delfi kirjutas kolmapäeval, et HTM plaanib eesti keele osaoskuste eksami hindamise emakeeleõpetajatega uuesti läbi arutada. Nimelt oli Innovel plaan funktsionaalse lugemise ülesannetes õigekirjavigu hindamisel mitte arvestada.
"Kuna eksamitöö ja hindamisjuhendi valmistab ette ja otsustab SA Innove juures tegutsev eksamit ettevalmistav komisjon, on meie parim võimalus praegu teha komisjonile ettepanek eesti keele riigieksami hindamisjuhend Eesti emakeeleõpetajate seltsiga läbi arutada ja oma otsused selle osas üle vaadata. Palume SA Innovel korraldada komisjoni kokku kutsumine ja juhtida teema arutelu," ütles ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.
Avalikkuses on tekitanud küsimusi 2018. aasta eesti keele riigieksamit ettevalmistava komisjoni otsus muuta hindamisjuhendit. Muudatus sai alguse keeleekspertide ettepanekust hinnata lugemisülesannete vastuseid nii, et õigekirjavigade eest punkte maha ei arvata. Selle eesmärgiks oli muuta lugemisosa hindamine läbipaistvamaks.
