Keelenõukogu eelistab EL-i

Keelenõukogu leiab, et Euroopa Liiduga ühinemine on eesti keele kestmajäämisele pigem kasulik kui kahjulik.

“Väikese kasutajaskonnaga keeltele, seega ka eesti keelele, kahjulik üleilmastumisprotsess, mille teravaim keeleline tunnus on inglise keele kasutusala laienemine, toimub nii EL-i liikmeks olles kui ka olemata,” nentis Eesti Keelenõukogu reedel tehtud avalduses. “Liikmestaatus võimaldab praeguse arusaamise järgi leida rohkem vahendeid üleilmastumise kahjulike keeleliste mõjude vähendamiseks ja eesti keele arendamiseks.”

Keeleteadlased leiavad, et liikmeks olemata jääb Eesti eemale EL-i liikmesmaadele mõeldud keeleprogrammidest, majanduskasvu aeglustumise tõttu on inimeste, sealhulgas ka spetsialistide ja oskustööliste väljavool suurem ning kui sündimus ei suurene, siis eesti keele kasutajaskond väheneb.

Avalduses tõdetakse, et ühelgi keelel, mis pole arvutiga suhtlemise keel, pole tulevikku, kuid eestikeelse kõne süntees on osalt EL-i projektide toel juba olemas. “Keerulisem pool — kõnetuvastus, see on eestikeelse suulise kõne mõistmine arvuti poolt, on osa EL-i vastavatest programmidest.”

“Keeletehnoloogiat saab arendada vaid Eesti suhteliselt piiratud rahalistele ja isoleeritud intellektuaalse potentsiaali võimalustele vastavalt, selle mahajäämus teistest keeltest suureneb ning eesti keele kasutusvõimalused ka igapäevaelus vähenevad,” märgib keelenõukogu oma seisukohavõtus.

Lisaks tuuakse avalduses esile, et EL-i liikmeks olek suurendab eesti keele tuntust, mis on selle püsimise ja arenemise tagatisi. “EL-i ametliku keelena jõuab eesti keel EL-i dokumentidesse, välismaal suureneb huvi eesti keele õppimise vastu, nii on see toimunud kõikides liikmesmaades, ning ka Eesti muulastel võib tekkida lisamotivatsioon eesti keele õppimiseks.”

Keelenõukogu avaldusele on alla kirjutanud Mati Erelt (Tartu Ülikooli professor), Birute Klaas (Tartu Ülikooli professor), Irina Külmoja (Tartu Ülikooli professor), Suliko Liiv (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Anne Lind (Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja), Kristi Mere (haridus- ja teadusministeeriumi peainspektor), Helle Metslang (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Karl Pajusalu (Helsingi ülikooli ja Tartu Ülikooli professor), Mart Rannut (Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent), Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituudi direktor), Tõnu Tender (haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna keeletalituse juhataja), Jüri Valge (haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik ja keelenõukogu esimees), Enn Veldi (Tartu Ülikooli dotsent), Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituudi vanemteadur), Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikooli professor) ja Haldur Õim (Tartu Ülikooli professor).