Katsekoolid riisuvad koore, kuid ei vähenda ebavõrdsust
Eesti õpilaste tulemused rahvusvahelises PISA haridustestis on olnud arenenud riikide seas väga kõrgel kohal, esikümnes või selle lähedal. Ent Eesti sees ilmneb, et katsekoolide õpilased on näiteks matemaatikatestis teistest koolidest keskmiselt 22 punkti võrra parema tulemusega, Tallinnas on vahe isegi 30 punkti.
80 protsenti katsekoolide laste vanemaid on akadeemilise kõrgharidusega, tavakoolides on neid umbes 40 protsenti. Kõrgem haridus tähendab sageli ka suuremat sissetulekut. Kui Tallinnas kaotati 2011. aastal koolipiirkonnad, ei vähendanud see siiski kihistumist, sest katsekoolides on endiselt rohkem kõrgema hariduse ja kõrgema ametiga inimeste lapsi.
Katsekoolidesse on väga suur tung. Koguni pooled Tallinnas aastatel 2008–2011 kooliteed alustanud lapsed on osalenud koolikatsetel ja kolmandik on käinud katsekoolide eelkoolis, arvutasid uurijad Kaire Põder ja Triin Lauri. „Olukord, kus koolid peavad õpilaste pärast võistlema, sunnib koole käituma äriettevõttena,” märgivad autorid.
Mida selle vastu ette võtta?
Autorid osutavad OECD soovitusele, et raha peab õpilasele järgnema – kui kooli on suurem nõudlus, on ka kooli tulud suuremad. Koolikohta võiks aga rahastada olenemata kooli omandivormist. Kuid Eestis levinud arusaama, et hea (munitsipaal)kool suudab vanematelt ka lisaraha küsida, peetakse ohtlikuks.
Nõrgemaid koole võiks aidata see, kui nad saaksid kehvema sotsiaalse taustaga laste vastuvõtmise eest suuremat pearaha. Teiseks: koolid ei peaks saama õpilasi täiesti ise valida. Neil võiksid olla kvoodid, mille järgi peaksid võtma vastu ka kindla hulga teise tausta ja koduse keelega lapsi. Kolmandaks, lapsevanemaid peaks nõustama, et nad mõistaksid: kooli valides ei pea lähtuma ainult eksamitulemustest.
Laste õpiedukus sõltub vanemate ametist, aga pisut rohkemgi loeb kultuuriline kapital, näiteks see, kui palju on lapse kodus raamatuid. Selle tõttu võis punktide erinevus olla koguni 90 punkti ehk tinglikult umbes kolm kooliaastat. Ent selgub, et katsekoolid ei suudagi õpilase tausta mõju kuigi palju vähendada ja teda edasi aidata. Seega riisuvad katsekoolid n-ö koore, kuid ei vähenda ebavõrdsust.
