Katrin Saks pürib taas europarlamenti

 (28)
Katrin Saks
Foto: DELFI

Euroopa Parlamendi liikme Katrin Saksa kinnitusel kavatseb ta tuleva aasta juuni alguses toimuvatel valimistel kandideerida tagasi eurosaadiku kohale.

Katrin Saks kuulub Euroopa Parlamenti 2006. aastast, kui Toomas Hendrik Ilves valiti Eesti presidendiks.

Välisasjade ja inimõiguste komisjoni liige, julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitse komisjoni töös osalev Katrin Saks soovib senist tegevust jätkata ning otsustas seetõttu tagasi kandideerida. “Loodan, et minu otsust toetavad sisevalimistel erakonna liikmed ning seejärel ülejäänud Eesti kodanikud,” kommenteeris Saks.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri hinnangul mõistab Katrin Saks, et väikese Eesti saadiku jaoks Euroopas on peamine kehtestada Eesti rahvuslikud huvid oma fraktsioonis ning kogu Euroopa Parlamendis. “Katrin Saks on seda edukalt teinud. Mina usun, et ta on väga sobiv inimene Euroopa Parlamendis jätkama ja mulle oleks ta suurepärane fraktsioonikaaslane,” lisas Mikser.

Saks usub, et Gruusias aset leidnud sündmuste valguses kerkib lähiajal tema jaoks üheks olulisemaks teemaks Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted. “Tuleb tunnistada, et ühisest lähenemisest oleme Euroopa Parlamendis kaugel ja skaala ulatub Venemaale sõpruse vandumisest kuni külma sõja kuulutamiseni. Gruusia konflikt näitas eriarvamuste vahemaa selgelt kätte. Aga näitas ka seda, et illusioonid Venemaa muutumisest hakkavad kaduma ning suurtes asjades leitakse üksmeel. Üheks oluliseks ülesandeks sel perioodil saab olema Euroopa Liidu „uute” ja „vanade” liikmete arusaamade ühtlustamine,” kinnitas Euroopa Parlamendi liige.

Saks möönis, et ühtlasi on Gruusia konflikti tõttu kindlasti muutunud julgeolekukeskkonna mõiste. “Pärisin hiljuti väliskomisjoni koosolekul välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri Javier Solanalt Euroopa Liidu julgeolekustrateegia täiendamise kohta. Euroopa seisukohti julgeoleku küsimustes tuleb muutunud oludes kindlasti täiendada ja seda kinnitas ka Solana,” nentis Saks.

Saksa sõnul toetab ta Euroopa Parlamendi valimiste süsteemi muutmist ning pooldab nn avatud nimekirju. “Avatud nimekirjad pole mitte ainult valijale arusaadavamad, vaid see on ainuke lootus saada korralik valimisaktiivsus. Mäletatavasti oli see eelmisel korral vaid 27 protsenti. Praegu kehtiva süsteemi ehk kinniste nimekirjade puhul on oht, et osalusprotsent võib tulla nii madal, et tekib küsimus valimiste legitiimsuses. Meil küll seadus piiri ei sea nagu mõnes riigis, aga moraalses mõttes tekib küsitavus ikkagi,” lisas Saks.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare