Katlamajas asuv lasteaed kempleb haiglaga
Seni toimivad haigla küte, vesi ja kanalisatsioon nende endise katlamaja kaudu. Nüüd, kui haigla soovib kallilt masuudiga kütmiselt üle minna gaasiküttele, ei ole Defigo juhatuse liige Ahto Siht sellega nõus. Ta ei lase haigla esindajaid maja lähedalegi olukorraga tutvuma.
Sihti sõnul ei haaku haigla gaasiküttele üleminekukava nende huvidega. „Haiglal ei ole mingit õigust sundida Ravila 17 omanikku taluma mingite trassidega kinnistu koormamist,” kirjutas Siht vastuseks.
Sellest, et katlamaja müüdi eraisikule, sai haigla teada Nõmme linnaosa valitsuse saadetud kirjast 2004. aastal, mille oli koostanud Sihti ema, linnaosa valitsuses töötanud Anne Siht. Tollal kinnitati samas kirjas, et trasside hooldus- ja remonditööde võimaldamiseks kantakse kinnisturaamatusse vastav servituut, kirja all seisab linnaosavanem Hanno Pevkuri allkiri. Siiani on see kasutusõigus aga sätestamata.
Tallinna Soojus võttis endale kõik haiglate katlamajad 1980. aastatel, kuid Eesti Vabariigi ajal ostsid haiglad oma katlamajad enamasti sümboolse hinna eest tagasi. Nõmme haigla soodsal pinnal asuvat katlamaja haiglale tagasiostmiseks ei pakutud, vaid müüdi haigla teadmata eraisikule.
„Haigla põhiküsimus on selles, et oleks tagatud normaalne kütte- ja veevarustus. Masuudiküte kallineb pidevalt,” selgitas keskhaigla juht Boris Kirt haigla seisukohta.
„Keskhaigla on Ravila 17 omanikule pakkunud korduvalt koostöövõimalusi ja tekkinud probleemide konstruktiivset lahendamist, paraku on normaalne koostöövorm takerdunud Ahto Sihti jäärapäisuse taha,” märkis Siht.
Haigla haldusjuht Märt Kõlli oletab, et katlamaja omaniku soov on sundida haiglat ehitama endale täiesti uus katlamaja – siis saaks ta terve keldrikorruse tühjaks ja selle välja ehitada. Praegu seob katlamaja omanikku veel müügitehingu tingimus, et 30 aastat peab haiglal jääma õigus saada kütet nende vanast katlamajast.
Kõllile teadaolevalt püüdis omanik mullu maja müüa umbes 17 miljoni krooniga.
Haigla uurib nüüd tervisekaitseinspektsiooni kaudu, kuidas saab lasteasutus toimida, ilma et tal oleks oma veeühendust.
Haigla tasub päevahoiu veearveid Keskhaigla juht Boris Kirt ütles, et „Ravila 17 kasutab süüdimatult ja tasuta keskhaigla külma ja sooja vett”.
Katlamaja omanik Ahto Siht võtab küll omaks, et haigla on seni tasunud ka nende tarbitud külma vee eest, kuid kinnitab, et haigla kütet ja sooja vett nad ei tarbi, vaid neil on oma lokaalne küttesüsteem. Külma vee tasumist kompenseerib tema sõnul see, et nemad on hooldanud ja remontinud tasaarvelduse korras haigla veetorustikku.
„Mingit tasaarvelduslikku kokkulepet keskhaigla ja Ravila 17 omaniku vahel sõlmitud ei ole,” sõnas haiglajuht Kirt. „Kuigi Ravila 17 omanik väidab, et ei kasuta hoones asuva katlamaja soojust oma hoone kütmiseks, on hoone ühendatud soojussõlmega. Majja läheb sooja vee sisend – mis on ka sooja veega varustamiseks – ja katlasse tuleb tagasivool, mis on kraanist avatav-suletav. Kuna vaba sissepääs hoonesse puudub, võib omanik igal ajal kraani talle sobivasse asendisse keerata,” selgitas Kirt.
Haigla haldusjuht Märt Kõlli lisab, et suure katlamaja töötamine ise kütab juba omajagu lasteaia esimest korrust, pealegi on neil veel lisatud oma elektriküte.
