"Kutsusime Anvelti ja Reinsalu Kuusiku Altveskile," ütles loovkeskuse juht Kati Saara Vatmann-Murutar. Ta sõnul oli kutse tagamaa tänavu fookusesse kerkinud noortekampade ennetamine, kus otsitakse, kuidas noored huvialadele viia, kui ka traditsiooniline pedagoogika nad välja praagib.

Kuusiku Altveski loovuskeskusel on see kogemus olemas. "Õpiraskustega noored õpivad näitlema ja tantsima; nendega koos kirjutame valmis näidendid ja lavastatame need," ütles Vatmann-Murutar.

Sel suvel oli neil soov korraldada noortele neli laagrit. "Kahekümne ühest lapsest sai aga 30 ja enam, kes terve suve pea et elasid Altveskil," ütles Murutar, et sügiseks oli nende keskuses juba 37 last.

Need on noored, kes Vatmann-Murutari sõnul tavaharidusse ei kvalifitseeru, aga nende laagrites saavad suurepäraselt hakkama näidendite kirjutamisega. "Meil ei suhtuta neisse kui diagnoosi. Kui õpiraskustega laps on võrdne viielise kõrval, tunneb ta, et maailm on tema päralt täpselt samamoodi," rääkis ta, kuidas kõige olulisem on suhtumine lastesse. Vatmann-Murutaril on kogemus ja ta plaanib Kuusiku Altveski noortelaagrite kogemust mööda Eestit ka jagama hakata.

Oluline algus oli selleks talle ministritega kohtumine. Esialgu oli Vatmann-Murutaril hirm, et Reinsalu ja Anvelt noortega tegelemist päris samamoodi ei näe, kui ta ise. "Kujunes väga soe ja meeldiv hommikupoolik," rääkis ta kohtumisest kui ootamatult meeldivast üllatusest. "Anvelt vaimustus 300-aasta vanusest veskist," ütles Vatmann-Murutar ning lisas: "Reinsalu paigutas meid fenomenina ärkamisaegsesse konteksti."

Ministritega kohtumise tulemusena saab Vatmann-Murutar oma sõnul neile oluliseks koostööpartneriks edaspidistes plaanides tegeleda ühiskonnas probleemsete noortega. "Meie praktika on eeskujulik ja märkimisväärne," ütles Vatmann-Murutar.