Kasvatusteadlane eelkoolidest: liigne drillimine võib lastel juba enne kooli õpihimu ära võtta
"Eelkool võib olla vajalik neile lastele, kes kodust õppimisele üldse tuge ei saa. Lapsed, kes käivad lasteaias ning kellega vanemad kodus tegelevad, ei vaja kindlasti eelkooli," kommenteeris Vinter Delfile olukorda, kus vanemad tunnevad koolide poolt järjest enam survet last lisaks lasteaiale ka eelkooli panna.
Vinter usub, et sellise drillimisega võib juba enne kooli lastel õpihimu ära võtta. "See on märksa halvem, kui pisut kesisemad oskused." Vinter lisas veel, et õppekavad ei ole üleliia keerulised ning riik omalt poolt dubleerimist toetama ei peaks. "Lasteaia riiklik õppekava läheb väga sujuvalt põhikooli esimese astme õppekavaks üle".
"Kooli mängimine olukorras, kus lasteaed teeb kõrval sama tööd, paneb tahtmatult mõtlema, et eelkooli kasutatakse kui lihtsat ja lõbusat äritegemise viisi," sõnas Vinter.
Üheks eelkooli eeliseks nimetab Vinter seda, et just seal õpib koolilaps tajuma koolitunni pikkust. Samuti arendab eelkool tema sõnul ka püsivust ning korra ja reeglite tajumist. "Samas õpetavad ka paljud lasteaiad viimasel poolaastal lapsi "koolilikumalt"," lisas Vinter.
Lasteaial on kasvatusteadlase sõnul eelis selles, et õpetavad eakaaslastega sõbralikult ja koostööaltilt tegutsema. "Eelkool tähendab individuaalse töövihiku täitmist, individuaalset joonistamist ja individuaalset lugemist seltskonnas, aga mitte koostöös," kirjeldas Vinter.
Vinteri sõnul ei ole eel- ja eliitkoolide "ralli" viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, kuid üha enam eelistavad vanemad laste ülekoormamisele siiski nendega ise rohkem tegeleda ning on valmis panema lapse kodulähedasse kooli. "Kiirust ja killustatust on meie elus selletagi küll, et hakkida laste päevi liiga paljude ringide, koolide, klubide jms," lisas Vinter.
Teisipäeval kirjutas Päevaleht sellest, et vanemate meelest nõuab üha rohkem tavakoole, et lapsed eelkoolis käiks. Selle eest tuleb aga tihti välja käia kopsakas summa.
