Esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv vähenes Eestis mullu üle-eelmise aastaga võrreldes 73 juhtumi ehk viiendiku võrra. 2001. aastal diagnoosis kutsehaiguste kliinik 282 esmast kutsehaigust 247 inimesel, 150 neist olid mehed, teatas ETAle tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare.

Kaks viiendikku mullu diagnoositud kutsehaigustest oli vibratsioonitõbi, kolmandik ülekoormushaigus ja ligi kuuendik vaegkuulmine. Esimest korda diagnoositi mullu kutsehaigusena ebatraditsioonilised krooniline häältepaelte kahjustus kasvatajal ja epikondüliit ehk küünarliigesehaigus postitöötlejal.

Kõige enam diagnoositi kutsehaigust traktoristidel, järgnevad auto- ning bussijuhid ja kolmandana põllutöölised ning loomakasvatajad (peamiselt lüpsjad).

Enam kui pooled kutsehaigused tuvastati 51-60aastastel. Kutsehaigestusid ka kolm kuni 30aastast töötajat.

Kuuendik esmaselt diagnoositud kutsehaigetest olid töötud.

Ligi kolmandik kutsehaigetest olid Põlvamaalt, kutsehaigete hulgalt järgnesid Jõgeva-, Pärnu- ja Tartumaa. Kõige vähem ilmnes kutsehaigestumist Valga- ja Järvamaal, kummaski kaks juhtumit.