Kas tõesti kaotas riik 100 miljonit alkoholiaktsiisi pealt? Pigem mitte

 (413)
Õlle hind
Foto: Raido Vint

Jüri Ratase valitsus lootis alkoholiaktsiisi äkktõusuga teenida hiigelsumma, aga pidi seejärel oma unistusi kärpima. Jutt 100 miljoni euro kaotusest on siiski alusetu, sest "kaotati" raha, mida Eesti riik pole kunagi alkoholiaktsiisi pealt teeninud.

Selle aasta riigieelarves on kirjas, et alkoholiaktsiisi peaks laekuma 341 miljonit eurot. Alkoholitootjad ennustavad, et pigem teenib riik sel aastal 220-230 miljonit. Iroonia on selles, et hoolimata tõusnud hindadest teenib riik sel juhul umbes sama palju aktsiisitulu kui viimastel aastatel keskmiselt.

Alkoholiaktsiisi laekumised püsisid Eestis mitu aastat tasemel 210-220 miljonit eurot, kuni 2016. aastal tuli rekord, 251 miljonit. Eelmisel aastal laekus hoolimata hinnatõusudest 229 miljonit ehk laekumine jäi viimaste aastate keskmise lähedale.

Seotud lood:

Kuna riik lootis saada 341 miljonit, aga pidi oma unistusi kärpima, räägivad kriitikud kaotatud sajast miljonist. Kuna riik pole aga kunagi teeninud alkoholiaktsiisi pealt isegi 300 miljoni euro lähedale mitte, siis pole jutt kaotatud sajast miljonist siiski usutav.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et selle aasta realistlik laekumine oleks võibolla olnud 280 miljonit, kui riik oleks jätkanud vana aktsiisipoliitikaga. Enne Jüri Ratase valitsust tõstati Sõerdi sõnul aktsiise ettevaatlikult. Arvestades palgatõusu taset oleks mõistlik alkoholiaktsiisitõus olnud umbes 10 protsenti aastas ehk palju vähem sellest, mis tegelikult toimus.

Sõerdi arvates oleks praegu mõistlik tagasi minna tagasi 2016. aastal valitsenud olukorra juurde, kus aktsiise tõsteti ettevaatlikult. Olukorda muudab keeruliseks see, et ka alkoholiaktsiisi langetamisel on raske ennustada, kuidas mõjutab see piirikaubandust lõunapiiril, kui suures ulatuses tulevad tagasi Soome turistid Tallinna ja kuidas muutub inimeste tarbimine.

Just tarbimise vähenemise tõttu püsisid aktsiisilaekumised ka enne Ratase valitsust samal tasemel, kuigi hindu tõsteti pidevalt. Viimased andmed näitavad aga alkoholi tarbimise langustrendi lõppu.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu kommenteeris, et alkoholiaktsiisi selle aasta laekumised sõltuvad paljuski sellest, kas järgmise aasta alguses toimub aktsiisitõus. Valitsus otsustas järgmise aasta aktsiisitõusu ära jätta, mis tähendab, et ei toimu aastalõpu varumist ja seega oleks ilma selleta alkoholiaktsiisi tulu 2018. aastal 258 miljonit eurot.

Aktsiiside seas paistab tubakaaktsiis silma stabiilse tõusuga. Sõerdi sõnul on küll salatubakas suureks probleemiks, aga samas on see juba ammu nii.

Kütuse osas on olukord keerulisem. Veofirmad kritiseerivad diislihinda, mis sunnib neid tankima Leedus ja Poolas. Samas on kütuseaktsiisi laekumised igal aastal kasvanud ja rahandusministeerium ennustab ka selleks aastaks kasvu.

Kuna näiteks Harjumaal tankivate autojuhtide jaoks ei tasu eales ära Lätti tankima sõitmine, siis võibki juhtuda, et riigil on kasulikum leppida veoautode tankimisega välismaal, sest riik kogub oma raha siseriiklikult kohalikelt autojuhtidelt ikka kätte. Bensiinihind on Lätis selline, et ilma kohaliku tankla kliendikaardita ei tasu eestlastel seal tankimine enamasti ära.

Sõerd kritiseeris kõrget diislihinda, aga nentis, et olukord kütusega on keerulisem kui alkoholiga ja see vajab põhjalikumat analüüsi. Kui alkoholi puhul on Reformierakond teinud ettepaneku aktsiisi langetada, siis kütuse puhul Reformierakond vastavat eelnõu esitanud pole.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare