Skulptor Mati Karmin leidis, et kui hüpoteetiliselt oleks palju raha, siis tuleks klaas pealt ära koristada, rist samuti ning sammas uuesti proportsioneerida. "Tegelikult tuleks betoonosa lahti võtta ja seejärel tõenäoliselt katta mõne püsiva ja normaalse materjaliga – sobiksid paas ja graniit," lausus ta.

Ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre avaldas lootust, et monumenti suudetakse ikkagi parandada, et poleks vaja täiesti ümber ehitada. "Ma loodan, et valgus hakkab risti sees põlema, sest kustunud tuledega on see klaas sellise pleksiklaasi meenutava välimusega," kurtis Vahtre.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu sõnul on nüüd juba hilja nullist peale hakata – pigem tuleks üritada asi korda saada –, temagi leidis, et klaasi kasutati lihtsalt eputamise pärast ja targem oleks olnud valida katteks mõni kivim. Õispuu hinnangut jagas klaasi osas ka arhitekt Ike Volkov, kuid tema arvates sobiks Eesti vabadust sümboliseerima hoopis liftišahti-taoline monument.

Kunstnik Jüri Arraku seisukoht oli, et joonduma peaks selle järgi, mida autorid tahavad, sest tema hinnangul on tegemist lihtsalt tehnilise praagiga, milles põhjuseks on ehitaja valimine vähempakkumisega. "Nagu ma lehest aru sain, oli nende eesmärk klaassammas korda teha, et ta oleks vastuvõetav," märkis Arrak.