1938. aastal Carl Sarapi pildistatud fotolt paistavad valgena vaid kivikiriku aknaliistud, muu tundub olevat teist värvi. Mis värvi täpselt, seda must-valge foto põhjal öelda ei saa, kirjutab Meie Maa.

“Enne oli kirik palju ilusam. Praegu on kiriku puuosa kõik valge, kuid see ei ole päris kindlasti algupärane värv,” rääkis Lauk, kes enda sõnul avastust tehes üllatus. 1980. aastatel tehtud fotol paistab kirik kollane. “Igal juhul on kahevärviline lahendus oluliselt ilusam ja kirik näeb kümme korda kenam välja,” ütles Lauk. Ta avaldas lootust, et järgmisel aastal, kiriku 100. sünnipäevaks värvitakse kirik jälle õiget värvi. Ruhnlasele jäi arusaamatuks, miks kirik valet värvi värviti. “Kindlasti juhtus see pärast Eesti Vabariigi taastamist. Kuidas muinsuskaitseamet selle asja üldse läbi lasi?” imestas ta.

Muinsuskaitseameti kohalik ametnik Mihkel Koppel pakkus, et kirik võidi valgeks värvida nõukogude ajal või siis, kui 1990. aastate algul rootslased annetuse tegid. Ainuke võimalus originaalvärv kindlaks teha, on tõusta redeliga akende kohale ja vaadata kohta, kust laudised algavad. Õige värv peaks pealmiste kihtide alt välja tulema.

Isegi kui kirik võõbati valgeks nõukogude ajal, tuli ka siis muinsuskaitseinspektsioonilt nõu küsida. “Tõenäoliselt toona vastuolu ei tekkinud. Võidi esitada isegi värvipassid. Selleaegset dokumentatsiooni säilinud ei ole,” lausus Koppel.

Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja, 85-aastane Harri Rein, kes Eestis vanim ametis olev EELK vaimulik ja töötanud saarel 15 aastat, mäletab kirikut kogu selle aja helehallina. Kas kirik tulevasel juubeliaastal väljastpoolt värvimisele läheb, ei osanud Harri Rein veel öelda. Algselt oli plaanis järgmisel aastal seoses mardikatõrjega torni konstruktsiooni tugevdada.

1944. aastast Ruhnul elanud Helju Sutt ei ole kiriku värvile tähelepanu pööranud ega oska samuti öelda, mis värvi selle puidust osa varem oli.

Ruhnlase Dimitri Riisenbergi sõnul värvis ta kirikut 1980. aastatel. Enne seda mäletab 1947. aastal sündinud mees kirikut samuti valgena. “Torni tipuosa värvisin valgeks. Plekiosa oli enne pruun. Toona tekkis veel küsimus, miks me kiriku üle värvime,” meenutas Riisenberg.