Kas riigikogulase vastutus on palgaga vastavuses?

Riigikogu tavaliikme 64 000-kroonine palk koos hüvitisega ei ole ekspertide hinnangul riigi rahakotile hävitav koormus, kuid vastutusrikkamate ametitega võrreldes ei ole see õiglane.

Kui lugeda kokku tööpäevad, mil riigikogu tõesti töötab, siis saab veidi üle saja päeva, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

“Meil on sektoreid, nagu meditsiiniõed või lasteaiakasvatajad, kelle isiklik vastutus oma töö tulemuse eest on mitu korda suurem kui riigikogulastel,” lausus Tartu ülikooli õppejõud Halliki Harro-Loit.

“Või võrdluseks 20 000 kroonini tõusnud professori palk, mis on ju vaid kolmanik riigikogu liikme tasust,” lisas ta.

Endine riigikogulane, nüüd aidsi tugikeskuse projektijuht Nelli Kalikova teenis riigikogus kuni 30 000 krooni, kuid enne ja nüüd saab ta oma töö eest 6000 krooni kuus. “Ma ei ütleks, et mul oleks selle 30 000 krooni eest suurem vastutus olnud kui praegu,” tõdes riigikogu eelmise koosseisu liige.

Ärimees Rein Kilgi arvates võiks eelmine riigikogu kehtestada näiteks aasta varem järgmisele fikseeritud palga, mis oleks õiglane. “Palk peaks olema selline, mis ei naeruväärista riigikogu — olgu see siis 60 000 või 100 000 krooni, aga see olgu vähem jabur kui praegune t‰ekitamine, trikitamine, indekseerimine,” lausus Kilk.

“Kui vaatad otsa Kundlale (Jaan Kundla, keskfraktsiooni liige — toim), kes ostab hüvitise eest majoneesi või rendib kuningakostüümi ning nimetab seda tööks valijatega, siis ajab 60 000-kroonine tasu ajakirjanikel ja inimestel harja punaseks,” ütles Taal. “Paraku paistavad meile silma mõne riigikogulase eriti loll jutt ja loll nägu ning üle ääre ajav ülbus,” lisas ta.

Refereeritud artikli täistekst asub Eesti Päevaleht Onlines