Randjärve sõnul on riikliku matuse tähendus tegelikult piiritletud istuva presidendi, kunagi olnud nn past predidendi või istuva valitsusjuhi institutsiooniga.

"Jaak Joala vääriks kindlasti väärikaid matuseid. Millisel moel neid korraldada sõltub eelkõige omastest," ütles Randjärv Delfile.

"Riik saaks ja võiks olla toeks ja abiks, kui omaksed seda soovivad või sellega nõus on. Loomeinimese puhul saaks mõni ühiskondlik organisatsioon taotleda riigilt (nt kultuurkapitali kaudu) matusetoetust. Just nii toimiti nt kadunud armastatud kirjaniku Jaan Krossi puhul," lisas Randjärv.

Randjärve sõnul on tal hetkel väga keeruline öelda, kas taotleja oleks muusikakool, kus Jaak on töötanud või autorikaitseühing või mõni muu organisatsioon. "Kui aga toetust küsitakse, siis vôiks riik abiks olla küll," ütles Randjärv.

Riigi poolt antav toetus ja riiklik matus ei ole aga Randjärve sõnul samad môisted.

Eesti esitajate liit teatas, et armastatud muusik saadetakse viimsele teekonnale rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril kell 14 Tallinna Metsakalmistu kabelis.