“Peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, kas Eestis on vaja mitteabielulist — sh nii eri- kui samasooliste inimeste — kooselu senisest täpsemini reguleerida. Analüüs ei paku õiguslikku lahendust — selleks tuleb teema huvirühmadega läbi arutada ning kokku leppida suund, millest Eesti seadusandja peaks mitteabielulise kooselu reguleerimisel lähtuma,” kirjutab analüüsi koostanud justiitsministeeriumi ametnik Andra Holm sissejuhatuses.

Analüüsis uuriti, millised on ühiskonna ootused selles suhtes; kas on põhjust rääkida samasooliste paaride diskrimineerimisest Eestis seaduse tasandil; kas praegune mitteabielulise kooselu õiguskorraldus on abieluga võrreldes ebaõiglane ning milline mudel sobiks kõige paremini Eesti vajadustele ja mis riiki tasuks võtta eeskujuks.

“Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka EL-i õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused — see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Kohtud on leidnud, et seejuures on hetero- ja homoseksuaalsete paaride ebavõrdne kohtlemine põhjendatud: traditsiooniline abielu tähendab kooslust, millest saab sündida järglasi ning abielu ja perekonna kaitse on loodud eeskätt just sellise erilise ühiskonna raku kaitseks, mis tagab rahva püsimise,” selgitab Holm.

Niisiis võib analüüsi põhjal kindlalt väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist — sh homoseksuaalsete paaride — kooselu eraldi reguleerima. Siiski ei maksa lähtuda üksnes otsesest kohustusest, vaid tasub silmas pidada ka ühiskonna suurenevat leebivust ebatraditsiooniliste perekonnavormide suhtes ja teiste riikide suundumusi — samasooliste paaride kooselu üha laienevat õiguslikku korraldust, väidab Holm.

Rida õigusteoreetikuid on leidnud, et traditsioonilise abielu kaitse ning võime saada järglasi — mis on seni soolise sättumuse alusel eristamist õigustanud — kaotavad argumentidena aina enam mõju ning kohtud ei saa neile pikalt tugineda. Praegu on juba 16 riiki seadustanud samasooliste inimeste partnerluse ning seitse riiki läinud veelgi kaugemale: laiendanud samasoolistele paaridele ka abielu institutsiooni, toob justiitsministeeriumi analüüs näiteid.

Kolm võimalust

Eesti seadusandjal tuleb analüütiku hinnangul neid asjaolusid arvestades teha valik kolme variandi hulgast.

Esiteks võib jätta õigusruumi suuresti muutmata, eemaldades vaid üksikutes seadustes mõningad asjaolud, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda (nt üürisuhetega seonduv). Hetero- ja homoseksuaalsetele paaridele võib luua infomaterjalid, selgitamaks olemasolevaid tagatisi: seltsing, pärimisleping, võimalus kohaldada perekonnaseaduses sisalduvaid abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi ning ülalpidamiskohustusi notariaalse lepingu alusel.

Teise variandina pakutakse eraldi lepinguliigi loomist mitteabielulise kooselu elavate paaride jaoks. Selline partnerlusleping paneks paika nö standardpaketi õigusküsimustest, mis mitteabielulises kooselus probleeme tekitavad: partnerluse sõlmimise eeldused (vanus, suguluse keeld jm), varalised suhted (ühiselt soetatud vara kuuluvus), üürisuhted (ühine eluase), lastega seotud küsimused (lapsendamine), pärimisõiguslikud küsimused, lahuselu ja partnerluse lõpetamine, partneri ülalpidamise küsimused. Seejuures tuleks ka otsustada, kas anda võimalus leping sõlmida vaid samasoolistele või ka erisoolistele paaridele, kes ei soovi abielluda ning kas keelata lapsendamine sellistel paaridel üldse, lubada lapsendada partneri last (kasuvanem) või ka võõrast last.

Kolmanda võimalusena nähakse ette abielu institutsiooni avamist ka samasoolistele paaridele. Sel juhul ei ole vaja eraldi seadust, vaid piisab perekonnaseaduse täiendamisest ning mõningate teiste seaduste muutmisest. Sellegi variandi puhul tuleb otsustada lapsendamisega seonduv.

Ülevaade on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav.

Täna kohtus justiitsminister Rein Lang ka geiühenduste esindajaga, kellele valminud analüüsi tutvustati.