"Minu hinnangul on kommunikatsioon tasakaalus. Mida aeg edasi, seda rohkem vajab avalikkus detailiset infot ja soovitusi sujuvaks rahavahetuseks," hindas ta euroraha ümber valitsevat kära.

"Euro positiivne mõju ongi määramatult suurem nagu ka eurole eelnevatel uudistel Eesti kohta. Euro negatiivseks küljeks on väikesed ebamugavused, mis eeskätt seotud ümberharjumisega. Mis jaanuaris harjumatu, see veebruaris iseenesestmõistetav," arvas ta.

"Olen viimase paari kuuga tutvustanud Eesti eelarvepoliitikat ning eurole üleminekut mitmekümne auditooriumi ees üle Eesti ning alati oleme arutanud nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Küsimused ja mured kattuvad sõltumata publiku vanusest ning geograafilisest asukohast," rääkis Rõivas.

Tema sõnul küsitakse alati, et kas hinnad tõusevad. "Minu aus vastus on, et ma ei usu eurost tulenevat hinnatõusu kaubanduskeskustes, kus teeme enamiku oma igapäevastest ostudest. Juba täna määrab piimapaki ja leivapätsi hinna eeskätt ostja rahakott ning poodidevaheline konkurents. Samuti ei ole piimapaki hind ümmargune number ei kroonis ega euros ning ei peagi olema."

Rõivas ei tea, millises suunas liiguvad hinnad tänavakaubanduses. "Vastus peitub selles, kas oleme ostjana nõus mugavuse nimel pisut rohkem maksma. Kui ei, siis ühepoolse hinnatõusuga kaugele ei jõua. Kui hinnatase sõltuks vaid raha nominaalväärtusest, oleks Läti üks maailma kõige kallimaid riike."