Kas Eesti poliitikud on skandaali sattunud Rootsi PR-firma kaudu Gruusiat nõustanud?

Rootsis on taas kriitilises valguses toodud päevavalgele fakt, et välisminister Carl Bildti kaudu sai kunagi tema poolt juhitud PR-ettevõte Kreab endale suurkliendiks Gruusia riigi. Delfi uuris, kas Bildti kaudu on ka mõni eestlane  Gruusiat aidanud.

Rootsi välisminister Carl Bildt värbas Gruusia oma PR-büroo kliendiks, kirjutab ajaleht Aftonbladet. See juhtus samal sügisel, kui ta sai välisministriks, millises ametis ta Gruusia küsimustega poliitilisel tipptasemel pidevalt tegeleb.

„Carlil olid seal head kontaktid, kui ta oli (PR-firma) Kreab juht,“ ütles firma Brüsseli osakonna juhataja Karl Isaksson.

Enne Rootsi välisministriks nimetamist oli Bildt Rootsi PR-firma Kreab juht aastatel 2004-2006, kirjutab Aftonbladet.

Kreab on asutatud 1970. aastal Stockholmis nime all Kreativ Information AB Jan-Erik Anderi, Peje Emilssoni ja Peder Olini poolt, kellel kõigil oli Rootsi moderaatide partei taust. Sama erakonna liige on ka Bildt.

Viis päeva pärast välisministriks nimetamist 2006. aasta oktoobris loobus Bildt tööst Kreabis. Bildtil on Euroopa Liidu tipus jätkuvalt lähedased suhted Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga ning ta on Gruusiat ametlikult külastanud 11 korda.

Ka väga paljud Eesti poliitikud on aastate jooksul olnud seotud Gruusia nõustamisega, neist enim on see side seotud just IRLiga. Aastaid oli Gruusia presidendi nõustajaks Mart Laar, kes avalikkuse ees kunagi ei armastanud oma töösuhtest selle riigiga rääkida.

IRLi meedia suhete juht Gerrit Mäesalu tunnistas Delfile: "Minule teadolevalt ei ole IRL-i poliitikud seotud kunagi Carl Bildti poolt juhitud PR agentuuri tegevustega Gruusias."

Ometi viimase ja Eestis arusaamatuks jäänud pingutuse Gruusia suunal tegi IRLi liiikmest kaitseminister Urmas Reinsalu, kes Wall Street Journalis kritiseeris sealset opositsiooni.

Lisaks Toomas Hendrik Ilvesele, Laarile ja Reinsalule on aktiivselt IRLi liikmetest olnud Gruusiaga seotud Eerik-Niiles Kross.

"Enamus, kui mitte kõik endised tipp-poliitikud, suurte ettevõtete ja riigiasutuste juhid on seotud konsultatsiooniäriga. Nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas," möönis Delfile eestlasest riigimees, kes käinud Gruusiat aitamas. "Brüssel ja Washington on täis sadu, kui mitte tuhandeid PR- ja lobbyfirmasid, kes nõustavad nii laua ümber istuvaid kui toa nurgas kiibitsevaid, nii demokraatlikke kui mittedemokraatlikke riike. Rääkimata mitteriiklikest huvigruppidest," lisas ta, viitamata, kas eestlastel on Kreabiga olnud töösuhet.

Kreabi Brüsseli büroo juht Karl Isaksson märkis Delfile, et tema teada ei ole nende büroo ühelegi eestlasele Gruusia suunal tööd vahendanud.

Mitmed juhtumid on aastate jooksul tekitanud küsimusi Bildti suure Gruusia-armastuse kohta, kirjutab Aftonbladet.

2008. aasta jaanuaris toimunud Gruusia presidendivalimised kutsusid esile rahvarahutused ning Rootsi suursaadik Hans Gunnar Adén teatas Bildtile ministeeriumi valimiste võltsimise kahtlustest.

Samal ajal kirjutas Bildt oma blogis: „Valimistulemust ei saa kahtluse alla seada“ ja „Meil on kõik põhjused õnnitleda Gruusiat valimiste puhul, mis – vaatamata puudustele, mida on esile toodud – näitavad riigi selget demokraatia ja majandusreformide valikut“.

Veidi pärast seda tulid rahvusvahelised vaatlejad ometi välja kommünikeega, milles räägiti „tõsistest puudujääkidest“.

Suursaadik Adén kutsuti järgmisel aastal tagasi. Aftonbladeti allikate teatel oli põhjus see, et Bildt pidas teda liiga režiimikriitiliseks.

2008. aasta augustis puhkes viiepäevane sõda Gruusia ja Venemaa vahel Lõuna-Osseetia pärast.

Euroopa Liidu ministrite nõukogus võrdles Bildt Venemaad Natsi-Saksamaaga. Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner käskis tal siis WikiLeaksi dokumendi järgi „lõuad pidada“.

Bildtile öeldi pärast seda ära külaskäik Moskvasse ning Venemaa esindajad keeldusid tulemast tippkohtumisele Rootsi. Isegi Rootsi tippdiplomaat Jan Eliasson oli Bildti suhtes kriitiline.

„Rootsi välisminister peab suutma rääkida kõigi osapooltega,“ ütles Eliasson Svenska Dagbladetile.

Kui Euroopa Liit moodustas pärast sõda komisjoni, tahtis Gruusia valitsus WikiLeaksi dokumendi järgi uurija välja vahetada – Bildti poolt isiklikult välja valitud Svante Cornelli vastu, kes oli seotud USA algatatud Gruusiat läbiva naftajuhtmeprojektiga.

PR-kampaania kaotati siiski ning Euroopa Liidu raport kritiseeris Venemaad teravalt, kuid tõdes ka, et sõja algatas Gruusia „õigustamatu“ rünnak.

Bildt kirjutab oma blogis tihti Gruusiast, kohtumistest sealse valitsuse esindajatega ja integratsioonikõnelustest Euroopa Liiduga.

Alles selle aasta 5. septembril võis kummikutes Bildti näha Gruusia idaosas Kahheti piirkonnas Saakašvili viinamarjaistanduses marju korjamas.

Aftonbladet püüdis ka Bildti endaga ühendust saada, kuid sai vastuseks vaid e-kirja:

„Mul pole kunagi olnud mingit ärisuhet Gruusiaga. Ma tean, et on isikuid, kes levitavad aktiivselt selliseid väiteid, aga see on kõikidel juhtudel vale.“