Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Elari Kasemetsa sõnul hindab liiklusväärteo menetleja väärteo toimepanemise tõestatust, vaatab läbi menetlusaluse vastulause või muud esitatud taotlused, arvestab varasemaid rikkumisi nagu ka teisi kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning 30-päeva pärast langetab nende põhjal otsuse.

"Kuna kirjeldatud menetlus on alles algusjärgus, on hetkel vara spekuleerida võimaliku karistuse üle," kommenteeris Kasemets Savisaare juhtumit Delfile.

Edgar Savisaar on varemgi kordi kiirust ületanud. Viimati ületas Tallinna meer teadaolevalt kiirust mullu septembris, kui ta sõitis Tallinna-Narva maanteel lubatust 47 km/h kiiremini. Politsei määras toona Savisaarele kihutamise eest karistuseks trahvi, mille suurus oli ligi 1000 eurot.

Savisaar ületas kiirust ka 2007. aastal, kui ta peatati Lääne-Virumaal Vihula vallas. Ida prefektuuri Rakvere politseiosakond tegi toona otsuse, millega määras Savisaarele kiiruseületamise eest 3900 krooni suuruse trahvi ja võttis kolmeks kuuks juhiload ära.

1999. aastal ületas Savisaar Tallinnas Peterburi teel lubatud sõidukiirust 27 kilomeetriga tunnis ja sai selle eest 1230 krooni trahvi.

Politsei- ja piirivalveameti juht Raivo Küüt viitas hiljuti, et edaspidi seab politsei sihiks ohtlike liiklusrikkumiste eest määrata pigem karme kui leebeid karistusi ning lähtuda tuleks tema sõnul maksimummäärast.

"Nende rikkumiste puhul, mille tagajärjed üldiselt kõige fataalsemad on, peame olema karistust määrates ja trahvides maksimaalselt ranged, et mitte öelda armutud," kirjutas Küüt PPA ajakirjas Radar.

Seega arvestades Savisaare eelmisi rikkumisi ning politsei-ja piirivalveameti juhi selget sõnumit, võib Tallinna linnapea oma lubadest päris suure tõenäosusega ilma jääda.