Karutapp tõi kriminaalasja

Ebaseaduslik karu mahalaskmine ülemöödunud nädalavahetusel Puhja kandis võib põhjustada Eestis pretsedendi, kus lühikese aja jooksul kolm korda seaduse vastu eksinud jahiseltsilt võetakse rendijahipiirkond.

Ehkki karutapu üksikasjade uurimiseks algatatud kriminaalasi on veel pooleli, võib Tartu Postimehe andmeil tulla kaalumisele jahirendilepingu lõpetamine Tartu maavalitsuse ja Puhja jahiseltsi vahel.

Selline samm lõpetaks sisuliselt Puhja jahiseltsi tegevuse, sest praegu 10.823 hektaril jahte korraldaval 46 liikmega seltsil poleks enam küttimiskohta. Seltsi liikmete ainus võimalus oleks liituda mõne teise jahiseltsiga.

“See on pööraselt jäme seaduserikkumine,” kommenteeris keskkonnainspektsiooni Tartu osakonna jahindusinspektor Enn Taru karu tulistamist ajalehele.

Puhja jahiseltsi esimees Rein Suitsik arvab siiski, et kollektiivne karistamine oleks ebaõiglane.

Tänavu juulis tappis kuus Ulilas jahti pidanud Puhja jahiseltsi salakütti põdra ja metskitse.

Loata küttimise eest määras keskkonnainspektsioon kõigile 3000 krooni trahvi. Loomastikule tekitatud kahju korvamiseks tuli neil maksta põdra eest 15.000 ja kitse eest 6000 krooni.

Augustis läks neli Puhja jahiseltsi meest jahile Alam-Pedja looduskaitsealale, kus on täielik jahikeeld, ning igaüks sai 600 krooni trahvi.

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Ann Maripuu teatel oli laskevalmis relvadega meestel kaasas ka paar lastud parti.

“Kuna neil olid aga kehtivad jahiload ning nad väitsid, et lasksid pardid oma rendijahimaal, mitte kaitsealal, siis neilt loomastikule tekitatud kahju hüvitamist ei nõutud,” lisas ta.

Keskkonnainspektsiooni teatel visati põdra ja kitse lasknud mehed jahiseltsist välja, kuid looduskaitsealal käinud kütid on endiselt Puhja seltsi liikmed.

Laupäeval, 11. oktoobril pidas jahiseltsi 27 meest Alam-Pedja kaitseala piiri lähistel põdrajahti.

Uurimise huvides hoiab politsei jahil juhtunu üksikasju avalikkuse eest varjul. Kindel on aga fakt, et jahil olnud mehed lasksid loata maha karu ega teatanud sellest ei politseisse ega keskkonnainspektsiooni.

Juulis ja augustis paljastus jahiseaduse rikkumine tänu Alam-Pedja looduskaitseala töötajaile, karu tapmisest teatas Tartu Postimehe andmeil anonüümselt aga üks Puhja jahiseltsi meestest alles 14. oktoobril ehk kolm päeva pärast sündmust.

Taru ei soostunud juhtunu teadaolevaist üksikasjadest rääkima, viidates sellele, et inspektsiooni ja politsei ühisuurimine alles käib. “Jahil osalenud meeste ülekuulamine on pooleli,” märkis Taru.

Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel kinnitas, et jahiseaduse vastu eksimine on iseenesest selge.

Karujaht oli tolleks laupäevaks Tartumaal lõppenud, sest maha oli kõmmutatud juba kolm karu ja selle aasta limiit täis.

Täpsustamist vajavad asjaolud, kas karu lasti tahtlikult või eksikombel sea pähe, mitu meest põdrajahil käinud 27 mehest karutapus osales ning miks karu laskmist varjati.

Suitsik, kes viibis ka ise tol laupäeval põdrajahil, ütles, et tema karu tulistamist ei näinud. Esimehe andmeil oli looma pihta laskjaid üks, kuid ta ei soostunud ütlema mehe nime.

Väidetavasti pidas Puhja jahimees karu metsseaks, kuid jahieeskirja järgi on jahimehel keelatud tulistada halvasti nähtava kogu pihta. Ohutusnõuete eiramise eest võib kütt saada kuni 12.000 krooni trahvi.

“Juriidiliselt on olemas ka võimalus jahirendileping lõpetada, kuid see on äärmuslik samm,” ütles Mandel. “Mina eeldaksin, et jahiselts hoiab enda sees korda ja heidab patustanud liikmed seltsist välja.”

Jahirendilepingu sõlmib iga jahiseltsiga maavanem. Lepingu valmistab ette maakondlik keskkonnateenistus ning kui kaalumisele tuleb jahirendilepingu lõpetamine Puhja jahiseltsiga, teeb teenistus vastava ettepaneku keskkonnaministrile ning minister omakorda maavanemale.