„Mõlemad rahvusvahelised dokumendid rõhutavad oluliselt vajadust kaitsta veel sündimata last alkoholi kahju eest,“ ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. „Raseduseaegne alkoholi tarvitamine omab alati riski loote tervele arengule. Nende strateegiate peamiseks sihtrühmaks ei ole mitte tavaline lapseootel naine, kes tõenäoliselt neid dokumente kunagi ei loe, vaid liikmesriikide valitsused, kelle kohustuseks on kujundada terviklik tervisepoliitika, mis soodustaks tervislikke valikuid igas elu etapis,“ ütles Beekmann.

Kuigi sageli eeldatakse, et alkoholi oht raseduse ajal on kõigile naistele iseenesest mõistetav, ei kinnita seda paraku uurimused. Septembris Hispaanias avaldatud küsitlus näitas, et kuni 45 protsenti naistest jätkab ka raseduse ajal alkoholi tarvitamist. Seda, et umbes pooled naised joovad alkoholi ka raseduse ajal, kinnitavad ka paljud teised uurimused ja küsitlused.

„Konkreetseteks riikliku poliitika sammudeks fetaalse alkoholisündroomi ennetamisel peaks olema esmalt riiklike juhiste koostamine, mis aitaks arstidel seda tundlikku teemat tulevaste emadega käsitleda. Enamus läänemaailma riikidest on selge sõnaga riigi tasandil välja öelnud, et raseduse ajal peaks naine alkoholist täielikult hoiduma. Sarnased juhised anti näiteks 9. septembril viimati välja Uus-Meremaal,“ selgitas Beekmann.

Prantsusmaa eeskujul peaks seadusega kehtestama kohustuse lisada alkohoolsete jookide pudelitele hoiatustekstid või –pildid, mis tuletaks lapseootel naistele meelde, et need üheksa kuud peaks kindlasti alkoholist hoiduma.

„Osa sellest terviklikust lootepoliitikast peaks puudutama ka ravi ja rehabilitatsiooni. Millist abi on meie riigis võimalik hetkel saada näiteks noorel naisel, kes rasedaks jäädes tunnistab, et tal on sõltuvus ja ta vajaks alkoholist hoidumisel abi?,“ tõstatas Beekmann küsimuse.