Inspektorid kahtlustavad, et tegemist on praegusel keeluajal jõgedest ebaseaduslikult püütud vähkidega, mida sellistes nii-öelda kasvandustes vähkide päritolu “pesemiseks” hoitakse, kirjutab Oma Saar.

Kui isehakanud vähikasvatajate süüd tõestada suudetakse, ootab neid ees kriminaalkaristus koos ligi poole miljoni kroonise trahviga. Keeluajal on vähipüügiga loodusele tekitatud kahju 150 krooni vähi kohta.

Süü tõestamise teeb keeruliseks segadus maaga, millel tiik asub. Inspektorite sõnul jääb seaduse järgi süüdlaseks maaüksuse omanik. Registrijärgne maaomanik väitis eile inspektoritega kõneledes, et tal ei ole aimugi, mis tema majast mõnesaja meetri kaugusel karjamaal toimub, sest tema müüs maa teisele härrale. Raha maa eest olevat makstud, maa on ametlikult välja mõõdetud, kuid müügileping on suuline ning raha on makstud sulas. Vähiauk tekkinud aga eelmise aasta suvel ning kuidas see sinna sai, ei teadnud maaomanik samuti öelda.

Keskkonnainspektorite sõnul avastati eelmisel nädalal sarnane nii-öelda vähikasvandus, kust leiti üle 500 vähi. Vähiauke ei pea registreerima, kui omanik sealt vähke ei müü. Müügi eesmärgil vähikasvandus tuleb registreerida. Igal juhul peab suutma tõestada, kust vähid kasvandusse on tulnud.