Samal ajal ei teata aga, miks on osa asju riigis õnnestunud ja vastupidi. „Riigil on see analüüs tegemata. Kui läheb hästi, siis arvame, et oleme ise midagi hästi teinud, ent tegelikult ei pruugi see nii olla,“ ütles Karis.

Karise sõnul pole probleem niivõrd analüüside puuduses, kuivõrd selles, et uurida võidakse valesid asju – mõnes valdkonnas on analüüse liiga paljugi. Küsimusele, kas riik tellib valesid analüüse või on uuringute metoodika vale – riigikontrolör vastata ei osanud, ent selgus võib tulla umbes aasta pärast, kui riigikontrollil eraldi uuringutele pühendatud audit valmib.

Viimaks tõi ta probleemina välja ka selle, et osa valukohti, millele riigikontroll tänavu tähelepanu juhib, on aastatega kuhjunud ja korduvad. „Need probleemid on osaliselt tekkinud otsustamatusest. Rahulik areng ei ole sama, mis otsustamatusest tulev paigalseis,“ selgitas ta.