Konjunktuuriinstituudi andmetel põhjustab peaaegu kolmandiku surmadest maksa alkoholitõbi, millele järgnevad alkoholimürgitus, alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired jms, kirjutab Õhtuleht.

Kärakaga seotud surmasid on Eestis aastas üle 2000, teatab Ühendus Alkoholivaba Eesti.

Karskusliidu esimees Lauri Beekmann ütleb, et Soomes on alkoholiga seotud surmasid aastas 2000. “Kui võrrelda meie ja Soome populatsiooni, siis kõneleb see selgelt meie olukorra tõsidusest.”


Kuidas olukorrast välja tulla ja meie positsiooni kärakapruukimise edetabelis parandada?

Eesti Karskusliidu esimehe Lauri Beekmanni sõnul on kiiret muudatust on raske saavutada, sest tegemist on eluviisiga.

“Oma roll on kindlasti harimisel ja kasvatusel, mis tähendab, et peavastutus lasub kodul ja koolil. Kuna meil on tegemist omamoodi tulekahjuga, siis annab see riigile mandaadi ja kohustuse sekkuda, et vähendada alkoholiga seonduvat kahju,” räägib Beekmann.

“Alkoholipoliitiliste meetmete rakendamisel on rohkelt teaduspõhist alust ja olulisimateks sammudeks peavad olema: hinna tõstmine, kättesaadavuse piiramine, reklaami keelustamine, esmatasandi nõustamise juurutamine perearsti ülesannete hulgas, olemasolevate seaduste kontrolli ja järelevalve tugevdamine.”


2007. aastal oli absoluutalkoholi pruukimine elaniku kohta 12,11 liitrit (see, mis turistid Eestist kaasa ostavad ja siin tarvitavad, on maha arvatud). 2006 joodi 11,35 liitrit.

Eelmisel aastal oli varasemast suurem viina ja segatud piiritusjookide tarbimine. 1990. aastal tarbiti ühe elaniku kohta 6 liitrit sajaprotsendilist alkoholi.