Piketeerijad  peavad ohtlikuks suures koguses Eesti maksumaksja raha fondi paigutamist. 1,99 miljardi euro suurune summa teeb iga Eesti elaniku kohta 1500 eurot. Selliste garantiide ja väljamaksete lubamine olukorras, kus Eesti keskmine pension on 305 eurot, ent Kreeka oma 1858 eurot, näitab, et Eesti maksumaksja peab kinni maksma teiste riikide üle võimete elamist. Kuna Kreeka ja teiste abi vajavate riikide olukord on väga halb, võib Eesti garantiide väljamaksmise korral ise maksejõuetuks muutuda.

 “Kreeka rahandusminister on öelnud, et neile oleks pankrot kasulikum ja seda peavad tõenäoliseks ka paljud majanduseksperdid. Samas ei võta nad midagi tõsist majanduse päästmiseks ette. Kreekal on 111 tonni kulda Eesti 200 kilogrammi vastu. Miks ei kasuta nad oma varusid?” küsis piketi korraldaja, jurist ja ajaloolane Anti Poolamets.  “Eesti on aastaid püksirihma pingutanud ja praegu miljardeid eurosid laristajate jaoks abifondi panemine tähendab, et anname joodikule uue pudeli, kuid see ei kustuta janu, vaid süvendab sõltuvust,“ leidis Poolamets.