Herman ja tema abikaasa Heete Simm peeti kinni möödunud aasta 19. septembril. Läbiotsimisel nende kodus ja suvekodus leiti riigisaladuse märkega dokumente; esemeid, mis olid kasutatavad peidikutena; Herman Simmi edastatud dokumente sisaldanud fotoaparaate, mälupulki ja arvuteid.

Rahvusvahelises koostöös kogutud tõendid kinnitasid Herman Simmi tegevuse pikaajalisust. Herman Simm tunnistas täielikult oma süüd kohe pärast vahistamist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Vene Välisluureteenistus (SVR) lubas Simmile mitmeid asju. Aastate jooksul innustusena lubatud kindralmajori paguneid ja Venemaa ordenit nimetas Simm hiljem nukralt „Venelaste muinasjutuks".

„Just niisuguste nüansside tõeks mitteosutumine näitab ilmekalt SVR-i huvipuudust kindlustada oma agendile hilisem hea ja turvaline tulevik (uus elukoht, pension vms). Samuti ei olnud Vene luure mõelnud agendi käitumisele sissekukkumise korral ega tema võimalikule päästmisele.

Lihtsakoelise põgenemisplaani visandi mõtles üks SVR-i ohvitseridest kohapeal kohtumisel välja, kuid kinnitas, et sissekukkumise korral teda välja ei aidata: ta peab ise hakkama saama. Muinasjutuks ei osutunud aga reetmise eest makstav raha - seda maksti Herman Simmile korralikult," kirjutab kapo.

Nii kahtlustatavana kinnipidamisele eelnenud jälitustegevus kui ka hiljem läbiotsimisel leitud esemed viitasid sellele, et Heete Simm võis abistada abikaasat riigireetmisel.
„Kuid tõendid ei olnud piisavad Heete Simmile süüdistuse esitamiseks," ütleb kapo.

Kapo rõhutas, et Herman Simmi reedetud salajase informatsiooni peamiseks tellijaks Venemaal on tavapäraselt armee Kindralstaap koos oma Luurepeavalitsusega (GRU). „Sõjaväelaste oskuslikus käsutuses võinuks reedetud teabe kiire ärakasutamine NATO-t ja Eestit praegusest palju rohkem kahjustada. Ent see olenes juba SVR-i tšekistide-kolleegide lahkusest, kui palju nad pidasid vajalikuks oma informatsiooni GRU-ga jagada," ütles kapo.