Kapo uus juht: liigset avameelsust ei saa kapolt oodata ka minu juhtimise ajal
Eile valitsuse poolt ametisse kinnitatud kaitsepolitseiameti uus juht Arnold Sinisalu ütles intervjuus Delfile, et julgeolekuasutustest reeturi avastamine on järjekindla ja igapäevase töö tulemus.
Siseminister Ken-Marti Vaher ütles eile, et ootab kapolt vastuluure aktiviseerumist. Mida see teie nägemuses tähendab? Mis need tegevused on?
Kaitsepolitseil on laiemalt võttes üks eesmärk: riigi julgeoleku tagamine mittesõjaliste vahenditega, see ühendab kaitsepolitsei erinevaid töövaldkondi. Vastuluure töö tähendab Eesti suhtes vaenuliku luuretegevuse avastamist ja tõkestamist.
Mõistsin valitsuse pressikonverentsil siseministri öeldut nii, et Venemaa eriteenistuste heaks töötanud isikute avastamine on muutnud kaitsepolitsei tugevamaks, võimaldab meie vastuluurealast tööd veelgi tõhusamalt teha ning sellega nõustun täielikult.
Kapol siin sisemiselt ka skandaale olnud (Indrek Põder näiteks). Mida ta arvate, kas kapot on sisemiselt vaja ka veel puhastada ja kuidas seda teha? Kuidas sisuliselt vältida Põdra ja Dresseni juhtumeid?
Selge on see, et julgeolekuasutuses reeturi värbamine ja olemasolu on vastasele väga suure väärtusega. Seda vältida pole õnnestunud kahjuks ka väga võimekate suurriikide teenistustel. Me saame anda oma parima ja teha see võimalikult keeruliseks, olla ise väga ettevaatlikud ning nutikad. Siin ei ole mingit imerohtu, vaid raske ja järjekindel ning igapäevane ja vahel ka tuim töö. Selliselt avastati ka viimati reeturid
Vaher ütles eile ka, et korruptsiooni uurimisega tuleb aktiivselt edasi tegeleda. Mis on kapo prioriteedid selles vallas järgnevate aastate jooksul? Kas keskendutakse väikestele "kaladele" või üritatakse korruptsiooni juurida kõrgemalt tasandilt?
Julgeolekut ohustava korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine on oluline, kuid vaid üks meie töövaldkondadest. Veelkord, kaitsepolitsei töö on ennetada ja uurida korruptsiooni, mis on otseselt või kaudselt ohuks riigi julgeolekule ning sellele me ka keskendume.
Arusaadav, et kapo ei saa paljust rääkida, aga kas teie arvates on kapo piisavalt avalik organisatsioon või võiks ta läbipaistvam oma tegudes olla? See aitaks ka ju vältida kapos tekkivat võimalikku korruptsiooni...
Meie töö eeldab vältimatult teatud salastatuse astet, seega ärge minult suurt avameelsust oodake. Kaitsepolitsei on aastatega muutunud järjest avatumaks, jagame oma kogutud ja sünteesitud teavet nii aastaraamatutes kui ka muul ajal, kui olukord seda nõuab. Julgeolekuasutusel ei ole eraldi eesmärki olla kogu aeg meedia tähelepanu keskpunktis ning sinna suunda me ka liikuda ei kavatse.
Öelge kriitilise pilgu läbi, mida kapo juhtimises ja tegevuses oleks vaja muuta ning kuidas te seda teha kavatsete?
Olen rohkem evolutsiooni kui revolutsiooni poolt. Mida muuta on vaja, sõltub julgeolekuolukorra ja ‑keskkonna arengutest. Kuivõrd Eesti geograafiline asend ei muutu, ei muutu lähimal ajal tõenäoliselt ka meie peamised julgeolekuohud.
Loomulikult on kaitsepolitsei organisatsioonina pidevas arengus, kuid toimivat süsteemi ei hakka ma kindlasti lammutama ega tühja koha pealt peamisi ülesandeid ja plaane muutma.
