Kapo peadirektor: tulevik võib tuua infovahetuse reisijate kohta ka rongidesse, laevadesse
Eesti Päevalehele täna intervjuu andnud Sinisalu kinnitas veelkord, et Eestis antud hetkel terroriohtu ei ole. Brüsselis toimunust pikemate järelduste tegemiseks on tema sõnul siiski veel vara. Küll aga võib arvata, et mõningaid üle-Euroopalisi meetmeid võidakse laiendada.
„Väga paljud meetmed on üle-Euroopalised. Lennureisijate infovahetus näiteks. Võibolla hakatakse sama tegema tulevikus laeva-, bussi-, rongireisijate kohta,“ pakkus ta. „Kõike sellist tuleb ilmselt juurde, aga ma arvan, et Euroopa kaotab mõtte kui ta muutub totaalselt kontrollivaks ühiskonnaks. Sinna ei taha keegi liikuda. Täna oleks ka ennatlik meetodeid välja pakkuma hakata. Tuleb seedida ja siis otsustada, mida riikide parlamendid soovivad rakendada, sest paljud küsimused on õiguspoliitilised.“
Sinisalu ei soovi kuidagi oma Belgia kolleege kritiseerida, isegi kui on ajakirjanduses ilmunud detaile, kuidas nüüdseks tabatud Pariisi rünnakute korraldaja Salah Abdeslam mitu korda käest lipsas ning nüüd õnnestus terroristidel korraldada rünnak Belgia pealinnas.
„Peab arvestama konkreetset olukorda. Võib olla väga palju infot, aga sealt tuleb leida see adekvaatne. Sa võibolla kontrollid kümneid vihjeid, mis osutuvad valeks,“ selgitas ta, miks Abdeslami tabamisega mitu kuud läks. „Ma arvan, et küllap ta vahetas iga päev elukohti. Kolm kuud ei ole pikk aeg, kui võrrelda, kui kaua USA ajas kõigi oma teadmiste ja oskustega taga Osama bin Ladenit. See oli aastaid.“
Sinisalu kinnitas, et julgeolekutöötajad ei ole mitte alati terroristide sabassörkijad, vaid suudavad neid ka ennetada. Ta tõi näiteks Eestis terrorismi rahastamise eest kohtu alla antud Ramil Khalilovi ja Roman Manko.
"Nende puhul sekkus riik ennetavalt, et nad ei läheks terroristideks. Alati ei paista see ennetus aga välja. Riik reageerib seaduste järgi, mõtete eest kedagi karistada ei saa,“ sõnas Sinisalu. „Ma ei tunne Belgia seadusi, aga mõnes riigis on põhiseaduse järgi keelatud inimesi nende kodus pealt kuulata. Nii et võivad olla ka õiguslikud piirangud, mida me ei tea. Kerge on anda hinnanguid, aga raskem on mõista, mis täpselt toimub.“
