Kapo: Maksim Reva on haaratud Venemaa siseintriigidesse
Reva kirjutas Vene portaalis Regnum, et Venemaa saatkond Eestis kavandab pööret suhetes Eestiga ning valmistub tunnistama Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt – käik, mis Reva arvates on lausa šokeeriv.
„Reva käib tihti Venemaal ja tal on seal head kontaktid eriti Regnumi ümber koondunud radikaalsetes ringkondades, kuhu lisaks endisele presidendi administratsiooni töötajale Modest Kolerovile kuuluvad ka sellised nimed nagu Mihhail Deljagin, Mihhail Demurin, Aleksandr Djukov, Dmitri Jermolajev, Dmitri Kondrašov, Sergei Malahovski, Nikolai Meževitš ja Igor Pavlovski. Regnumi seltskonna näol ei ole tegemist mingisuguse kolmanda sektoriga, ega meie mõistes ajakirjandusega, vaid Putini-aegse propagandarusikaga, kes on teatud võimuringkondadega seotud,“ rääkis kapo büroojuht Martin Arpo.
„Praegu paistab selgelt välja, et Kolerov ja tema sõbrad tahavad Venemaa välisministeeriumile mingites võimu- või rahamängudes ära teha.“
Idanaabrite võimu- ja rahavõitluses pole ühest küljest midagi uut. Uudne on aga olukord, kus nendes intriigides kasutatakse ära Moskva propaganda levitajat Eestis ning et see endine hääletoru kritiseerib Venemaa välisministeeriumi.
Martin Arpo rõhutas, et ehkki Reva mainib Regnumis, et kavandatakse Eesti ja Venemaa suhete soojendamist, siis sellist pööret sealsete võimumängude tagajärjel ei pruugi tegelikkuses järgneda. Vähemalt Nõukogude okupatsiooni ja teistes ajalooga seotud teemades Balti riikide suunal on Venemaa muutunud järjest ründavamaks, tõstes päevakorda isegi stalinismi kriitika kriminaliseerimise.
Oma roll Reva ja Venemaa välisministeeriumi tülis on ilmselt ka asjaolul, et 9. mai korralduskomitee juhiks määratud Reva ei ole talle pandud ootusi täitnud ja hoolimata oma ambitsioonikusest on ta jäänud üsna tühiseks käratsejaks.
„Üheks Reva motiiviks kõnealuse avalduse kirjutamisel oli ilmselt ka lihtsalt tähelepanuvajadus,“ ütleb Arpo.
Masu ajab kaasmaalaste-aktivistid üksteise kõri kallale
Venemaal aset leidvatele intriigidele seoses kaasmaalaste poliitikaga juhib kapo tähelepanu ka viimases aastaraamatus:
„2009. aastal ei jätnud ülemaailmne majanduskriis mõjutamata ka Venemaa kaasmaalaste poliitikat. Rahanappus tekitas kaasmaalaste poliitikast elatuvate isikute hulgas konkurentsi. Näitena võib tuua Venemaa Välisministeeriumi kaasmaalastega tegeleva osakonna aseülema Aleksandr Gussevi arreteerimise FSB poolt 8. aprillil 2009. Väidetavalt nõudis Gussev 200 000 rubla altkäemaksu, et kaasmaalaste toetamisega seotud fond OKA saaks osaleda riiklikus kaasmaalaste programmis. Eesti kontekstis on oluline, et FSB-ga koostööd teinud fondi OKA juht Tatjana Poloskova on Eestis elavate kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu de facto liidri Andrei Zarenkovi mentor, kes veel Roszarubštsentris töötamise ajal üritas enne 2007. aasta Riigikogu valimisi mõjutada siinseid protsesse.
Juhtum on kinnitus juba 2007. a Kaitsepolitseiameti aastaraamatus esitatud väitele, et Venemaa kaasmaalaste programmide rahastamise sisu on jäänud endiseks – korrumpeerunud riigiametnike koostöö kohapealsete aktivistidega. Fondi juhi ja Venemaa jõustruktuuride koostöös antud juhul korruptsioon küll tõkestati, kuid kaitsepolitsei hinnangul oli siin sisuliselt tegemist riigi raha pärast peetud klannidevahelise võitlusega, mis päädis Gussevi vahelejäämisega.“
