Wiesenthali keskus väidab kirjas, et Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi erijuurdlusosakonna valduses on dokumentaalseid tõendeid Harry Männili osalemise kohta tsiviilisikute tagakiusamises ja mõrvamises Teise maailmasõja ajal Tallinnas.
Kuurmann lisas, et uurimist alustati, kuna kirjas esitatud väiteid on võimalik kontrollida vaid kriminaalmenetluse korras.
Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl saatis juba 1995. aastal siseministrile kirja, milles kinnitas, et Wiesenthali keskuse süüdistused on alusetud.
1998. aasta suvel ütles Pihl Postimehele, et mingeid süütõendeid Männili kohta ei ole.
Kaitsepolitsei on korduvalt kinnitanud, et Harry Männil ei ole seotud ühegi Teise maailmasõja ajal Eestis toime pandud sõjakuriteoga, tema tegevuses ei olnud midagi kriminaalset. “Vastupidised väited on täiesti alusetud,” on Pihl öelnud.
Ajakiri Luup on kirjutanud, et kaitsepolitsei on kontrollinud kõiki kättesaadavaid materjale Harry Männili kohta, samuti omaaegseid KGB uurimismaterjale natsikurjategijate väljaselgitamiseks, kuid Männili nime ei ole kaitsepolitsei andmeil isegi mainitud üheski tolleaegses uurimismaterjalis.
Sõjapäevil natsirežiimi ajal Eesti julgeolekupolitseis teeninud, praegu Venetsueelas elav 81-aastane Eesti kodanik Harry Männil on korduvalt kinnitanud, et ta pole teinud sakslastega mingit koostööd juutide vastu.
Ka Eesti tipp-poliitikud, nende hulgas peaminister Mart Laar, on öelnud, et nad ei usu süüdistusi, nagu oleks Männil olnud seotud juutidevastaste sõjakuritegudega.
Wiesenthali keskus Jeruusalemmas on BNS-ile kinnitanud, et Männil töötas sõja ajal Tallinnas Eesti julgeolekupolitseis ja seetõttu kahtlustab organisatsioon teda aktiivses osavõtus vähemalt saja tsiviilisiku, peamiselt juutide ja kommunistide tagakiusamisest ja mõrvamisest.
Peaministrile Mart Laarile saadetud kirjas märkis Wiesenthali keskuse Iisraeli osakonna direktor Efraim Zuroff, et tal on Männili musta mineviku kohta piisavalt tõendeid. Zuroff kutsus Laari üles tagama, et Eesti võimud alustaksid Männili suhtes täielikku juurdlust.
Ühtlasi meenutas Zuroff Eesti valitsusjuhile, et ühel varasemal kohtumisel avaldas Laar kindlat soovi Eestis inimsusvastaseid kuritegusid sooritanud isikud kohtu ette tuua.
“Kahtlemata mäletate, et meie kohtumisel teie kantseleis väljendasite selgelt oma ühemõttelist toetust kohtumõistmisele Eestis inimsusvastaseid kuritegusid sooritanud isikute üle,” kirjutas Zuroff Laarile. “Selles kontekstis palun teie valitsust viia läbi täielik juurdlus Harry Männili tegevuse asjus, kes teenis Teise maailmasõja ajal Tallinnas Eesti julgeolekupolitseis ja osales aktiivselt süütute tsiviilisikute tagakiusamises ja mõrvamises.”
“Seetõttu kutsume teid kui õiglusele ja ajaloolisele tõele pühendunud inimest astuma kõiki vajalikke samme, et Männili juhtum lõpuni uuritaks ja õiglus lõpuks jalule seataks,” kirjutas Wiesenthali keskuse üks juhte Laarile saadetud kirjas.
